Meretranspordi hinnad võivad järgmisel aastal veelgi tõusta

2003 oli Rebase sõnul meretranspordis taas üle pika aja hea aasta, laevafirmad jõudsid kasumisse. Aasta ei ole veel küll lõppenud, kuid võib juba praegu ikkagi päris edukaks pidada. 2001?2002. aastatel oli maailma kümne suurima laevafirma keskmine kahjum 300 miljonit USA dollarit. Sellest madalseisust on laevaliinid tänaseks pääsenud.

Nõudlus on praegu laevandusturul Rebase sõnul kindlasti suurem, kui laevaliinid pakuvad. Laevaliinid kas ei suuda või n-ö ei taha minna kaasa majanduse kasvuga, sest alles olid majanduslangused Venemaal ja Hiinas ja need mõjutasid valusalt ka merevedusid. Siis ületas uute laevade valmimine mahud, mida veeti. Nii kukkusid hinnad hüppeliselt. Konteineri vedu Hongkongist Euroopasse maksis umbes 45 000 krooni (3000 USA dollarit), 2001?2002. aastal kukkus see hind kohati 12 000 kroonini (800 USA dollarit). Lisaks ei julge laevafirmad investeerida, sest kardetakse vana viga korrata ja nõudluse pöördumist. Täna aga on turul kokku puudu 1,5 miljonit TEUd (TEU on tingühik, võrdub 20jalase konteineriga).

Järgmisel aastal suureneb laevade maht ca 10%, samas kasvab maailma majandus 12%. Selle põhjal on laevaliinid on paika pannud järgmise aasta planeeritavad hinnatõusud. Rebase sõnul on ennekuulmatu, et planeeritakse hinnatõusu aasta ette. Sel aastal on firmad juunist alates nii käitunud ja turult praktiliselt vastukaja ei ole tulnud. Konkurentidest laevaliinid tegutsevad täna koostööpartneritena.

Kui Aasia suunas turg kasvab, siis Euroopa turgu iseloomustab stabiilsus. Ainsa turuna on langemas aga USA- ja Euroopa-suunaline merevedu.

Kaug-Idast Tallinnani konteinerit vedades võib see tähendada kliendile ainuüksi prahtimisturu hindade kerkimise tõttu 3200?3900 kroonist (250?300 USA dollarit) hinnatõusu. Lisaks on oodata kütusehindade tõusu, mis kulusid veelgi suurendab.

Suurim hinnatõus tuleb järgmisel aastal Rebase ennustusel Kaug-Ida ? Euroopa suunal, Euroopa ? Kaug-Ida suunal on hinnatõus väiksem. Esimesel suunal 3900?4500 krooni (300?500 USD) 40jalase konteineri kohta. Teisel liinil aga 1300?2600 krooni (100?200 USD) 40jalase konteineri kohta. Tase sõltub veetavast kaubast. Nimelt viiakse Euroopast välja peamiselt toormaterjali, Euroopasse aga valmiskaupu.

Euroopa Liiduga liitumine on positiivselt mõjunud potentsiaalsetele investoritele ja laevaliinidele, sest septembris öeldud ?jah? muutis Eesti neile usaldusväärsemaks. Laevaliinid hakkavad siinse maksupoliitika tõttu üha enam Eestisse investeerima. Samas võib fakt, et täna on palju Eesti lipu all sõitvaid laevu mustas nimekirjas ja neid kontrollitakse paljudes sadamates, tõenäolisi investoreid eemale peletada. Lisaks aktsepteerivad laevaliinid Balti riike transiidikoridorina.