Sirje Rank • 15. detsember 2003 kell 22:00

Saddami-efekt turgudel üürike

Husseini vahistamine ei mõjuta probleeme, mis olid maailmamajanduses juba enne 11. septembri terrorirünnakuid ja Iraagi ründamist, samuti ei pruugi olukord Iraagis stabiilsemaks muutuda. Saddami vahistamise järel toimus Iraagis taas kaks autopommiplahvatust.

USA dollar läks eile turgude avanedes esimese hooga tõusule lootuste peale, et Iraagi eksliidri vahistamisega olukord Iraagis stabiliseerub ja USA saab väed kiiremini koju tuua. Ent juba mõne tunni järel tõus rauges. ?Investoreid pole dollarit müüma ajanud mitte üksi geopoliitilised arengud ja Iraak,? rääkis Morgan Stanley valuutastrateeg James Malcolm ajalehele Wall Street Journal. ?Saddami vahistamine on vaid murdosa võrrandist.?

USA majanduse probleeme see ei lahenda. Oktoobris kasvas USA kaubandusdefitsiit 41,8 miljardile dollarile septembri 41,3 miljardilt dollarilt. Import kasvas rekordilisele 129,73 miljardile dollarile.

USA jooksevkonto defitsiit on kerkinud 5%le SKTst, analüütikute sõnul ei saa see kaua samal tasemel püsida. Defitsiidi katteks vajab USA välisinvesteeringuid vähemalt 50 miljardit dollarit kuus.

Dollarit hoidis surve all ka USA rahandusministri John Snow reedene intervjuu, milles ta ütles, et dollari langus on olnud ?korrapärane?, mis tähendab, et USA administratsioon laseb dollaril odavneda. Reedel langes dollar euro suhtes rekordiliselt madalale tasemele ? 1,23 dollarit euro.

Saddam Husseini vahistamine alandas eile ka nafta hinda, kuna olukorra stabiliseerumine Iraagis lõpetaks sabotaaži Iraagi nafta-infrastruktuuri vastu ja võldaks Iraagil nafta eksporti suurendada Praegu on see 1,5 miljonit barrelit päas.

Ent siingi leiavad analüütikud, et Saddami vahistamine ei pane veel alust nafta hinna langustrendile.

?Maailmamajandus toibub, see tähendab kasvavat nõudlust USAs, Jaapanis ja Hiinas ajal, mil pakkumine on piiratud,? ütles HSBC panga analüütik Gordon Kwan ajalehele WSJ. Ning tarneprobleeme on teistelgi naftat eksportivatel riikidel, näiteks Venezuelal.

Teated Saddam Husseini vahistamisest tõid Taani ajakirjanduses eile taas suured pealkirjad ahvatlevatest võimalustest Iraagi ülesehitustöös osaleda.

Taani on olnud aktiivne ? firmadel on lepinguid juba 2-3 miljardi Taani krooni väärtuses, kirjutas eile majandusleht Börsen, ehkki Taani välisministeerium ei soovita julgeolekukaalutlustel firmadel oma töötajaid veel Iraaki saata.

Taani on üks 63 riigist, mis USA kaitseministeeriumi avalikustatud nimekirja järgi saab Iraagi lepingutele konkureerida peatöövõtjana. Nimekirjas on ka Balti riigid ja Norra, ei ole aga Iraagi sõja vastaseid Saksamaad, Prantsusmaad ega Venemaad. Pole ka neutraalseid riike Rootsit, Soomet ja ?veitsi.

Soome ja Rootsi ettevõtjad, kes on huvitatud peatöövõtust, näevad lahendusena konkureerimist lepingutele oma tütarettevõtete kaudu. Nii loodab näiteks Rootsi kontsern ABB pakkumistel osaleda oma USA tütarettevõtte kaudu, Soome firmad võivad aga pakkumised teha Eesti tütarettevõtete kaudu, ütles Soome ehitustööstuse liidu rahvusvahelist suhete juht Markku Aaltonen ajalehele Helsingin Sanomat.

Hetkel kuum