Tootmisinfosüsteem koondab teabe ja pakub aruandlust

Rene Metsis

PerSimplex OÜ projektijuht

Firma ABB rakendas tootmise infosüsteemi tööle tänavu. Vajadus põhjalikuma tootmise planeerimise ja jälgimise süsteemi järele tekkis ABB-l seoses uue tehase valmimisega Jüris mullu sügisel. Olulisemateks nõueteks hangitavale tootmise infosüsteemile olid:

- materjalide hanke korraldamine ja tootmisressursside saadavuse kontroll,- lõpptoote ja selle komponentide tootmise planeerimine lähtudes kas kliendi tellimusest või eeldatavast vajadusest teatud perioodi jooksul,- hea ülevaate saamine kogu tootmistsüklist alates komponentide valmistamisest kuni tellitud lõpptoote valmimiseni,- kliendi informatsiooni kasutamine läbi tootmisprotsessi, et oleks võimalik alati aru saada, millises tootmise etapis on hetkel kliendi konkreetne tellimus, ning võimaldada kliendil ise selle kohta informatsiooni küsida,- integreeritus olemasoleva ERP-süsteemiga, vältimaks andmete topeltsisestamist ja tagamaks informatsiooni automaatset liikumist erinevate tarkvarade vahel.

Olulisemateks alternatiivideks sellise tarkvara valikul olid vastavalt vajadustele koostatud tarkvara tellimine, valmis eraldiseisva spetsiaaltarkvara ostmine või Scala või mõne muu majandustarkvara täiendava mooduli juurdeostmine. Pärast ärivajaduste kaardistamise protsessi ja sellele järgnenud analüüsi otsustati osta juurde Scala tootmise juhtimise ja planeerimise moodul.

Tootmisprotsessi aluseks on reeglina kliendilt saadav tellimus. Kliendi tellimus peab saabuma ettevõttesse piisavalt varakult, et oleks võimalik hankida kriitilised materjalid enne, kui algab tellitava toote komponentide tootmisprotsess. Selleks on kriitiliste materjalide puhul sisestatud süsteemi tarneajad, mis koos tellitava toote ja komponentide tootmistsüklite kestvusega annavad summaarse tsükliaja. Seega peab juhul, kui tellimuse täitmise lõpptähtaeg langeb summaarse tsükliaja sisse, hankeosakond leidma võimaluse materjalide kiiremaks hankimiseks või tootmisosakond korraldama ümber tootmisprotsessi. Seda siis, kui pole võimalik kasutada juba olemasolevaid pooltooteid.

Lisaks tsükliaja arvestamisele kontrollitakse tellimuse täitmise võimalikkust, kasutades koormatuse simulatsiooni, ehk arvutatakse välja, kui suur oleks tellimuse täitmisel vajadus tootmisressursi järele. Seejärel võrreldakse välja arvutatud väärtusi tegeliku saadaoleva tootmisressursiga ja antakse kasutajale tagasiside tellimuse täitmise võimalikkuse kohta nõutud kuupäevaks. Kasutaja saab vajaduse korral simulatsiooni korrata, andes ette erinevaid tähtaegu, et leida neist sobivaim.

Kasutades eelnevaid kontrollimeetodeid, vaadatakse üle soovitud tarnekuupäevad, kui neid pole võimalik täita, alustatakse läbirääkimisi kliendiga.

Seejärel sisestatakse tellimus infosüsteemi kui müügitellimuse dokument ja lastakse infosüsteemil koostada reaalse tootmisprotsessi kavand. Tootmisprotsessi kavandi koostamise käigus arvutatakse välja tellitud lõpptoote ja komponentide tootmisprotsesside algus- ja lõpptähtajad. Eraldi parameetritega saab määrata, kas arvutuse aluseks võetakse peatoote valmimise lõpptähtaeg ja arvutatakse selle baasil välja alamtoodete valmistamise algus ja lõpptähtajad või arvutatakse alates etteantud kuupäevast välja alamtoodete valmistamise algus- ja lõpptähtajad ning mööda tootestruktuuri ülespoole liikudes leitakse tellitud toote valmistamise algus- ja lõpptähtaeg.

Töökäsud luuakse automaatselt tellitava toote struktuuri alusel ja need omavad seetõttu hierarhilisi seoseid. Kui muuta mõne hierarhilisse struktuuri kuuluva töökäsu algus- või lõpptähtaega, arvutatakse selle baasil ümber teiste töökäskude algus- ja lõpptähtajad. Töökäsuks nimetatakse siin dokumenti ehk teatud informatsiooni kogumit, mis kirjeldab iga tellimuse kohase komponendi või lõpptoote valmistamist. Töökäsu eesmärgiks on koguda kogu informatsioon, mis on vajalik antud tellimuse kohase komponendi või lõpptoote valmistamiseks. Teave, mis on seotud kliendi tellimusega ja peab olema välja trükitud või näha tööprotsessis (näiteks töökäsu dokumendil), sisestatakse müügitellimusse ja kandub sealt edasi kõikidele antud tellimusega seotud töökäskudele. Klient saab vastava ühenduse olemasolu korral ise esitada päringu või võtta välja aruande oma tellimuste staatuse kohta tootmisprotsessis.

Hankeosakond saab süsteemis genereeritud töökäskude põhjal algatada hankeprotsessi kriitiliste tellimuste materjalidele ja üle kontrollida muude materjalide saadavuse. Siin võib tekkida küsimus, miks mitte alustada materjalide hanget juba enne töökäskude loomist, sest materjalide vajaduse läbi tootestruktuuri saab ju välja arvutada? Materjalide hange töökäskude baasil annab siiski enamikus olukordades täpsema tulemuse, kuna tootmisosakond on süsteemi genereeritud töökäsud läbi vaadanud ja võib olla muutnud töökäskudel planeeritud alguse ja lõpu kuupäevi.

Süsteemi poolt töökäskude genereerimine ei tähenda samas, et töö oleks automaatselt alanud. Töökäskude loodud koormatus ja materjalivajadus on aluseks tootmise planeerimise protsessile. Võrreldes töökäskude loodud koormatust tootmisressursside (masinad, inimesed, töövahendid jms) tegeliku saadavusega, peab tootmise planeerimise protsessis vajaduse korral muutma töökäskudega seotud tööprotsesside planeeritud alguse- ja lõpukuupäevi või muutma tööprotsessidega seotud tootmisressursse. Reaalses elus võib see põhjustada väga keerulisi olukordi, sest ühe tootmisprotsessi kuupäevade muutmine põhjustab reeglina paljude teiste tootmisprotsesside kuupäevade muutumist, mis omakorda muudab nende vajadusi tootmisressursside ja materjalide järele. Scalas on selleks kasutusel ahelplaneerimise ja tootmisressursside analüüsi meetodid, mis aitavad kasutajatel selliseid olukordi lahendada.

Töökäsud märgitakse alustatuks, kui töödejuhatajad väljastavad nende baasil tööprotsessis kasutatavad dokumendid. Töökäskude täitmine leiab aset tööliste tegelike töötundide ja valminud koguste raporteerimisel tööde registreerimise süsteemis. Tööde registreerimise süsteemist lähevad kontrollitud andmed edasi tootmismoodulisse ja palgamoodulisse.

Finantsarvestuse seisukohalt on oluline:

- omada igal ajal ülevaadet pooltoodangu mahust,- kirjendada kulusid võimalikult detailselt, et oleks võimalik saada aruandeid erinevate grupeerimise tunnuste abil (näiteks kulutasemed),- omada ülevaadet tegeliku kulu ja planeeritud kulu erinevusest,- võtta arvele valmistoodang õige omahinnaga.

ABBs oli tootmisinfosüsteemi kasutuselevõtmise peamiseks tulemuseks informatsiooni koondumine ühte kohta, kus see on saadaval igal ajahetkel kas süsteemi sisse ehitatud aruannete või süsteemiväliste aruannetena. Samuti paranes tööde jälgitavus ? kuna eesmärk, et kõik tehases tehtavad tööprotsessid peavad liikuma läbi infosüsteemi, on täidetud, on võimalik iga kliendi tellimusekohast tööd ja sellega seotud andmeid jälgida igas etapis. Infosüsteemi rakendamise tulemuseks on ka materjalide planeerimise ja kasutatavuse jälgitavuse paranemine ja tootmisprotsessiga seotud kuludest parema ülevaate saamine ? seoses vajadusega korrastada kuluarvestuse aluseks olevad andmed on läbi vaadatud ja parandatud mitmeid kuluarvestuse põhimõtteid. Tööde edenemist ja kvaliteeti puudutavaid andmeid kogutakse nüüd läbi tootmisprotsessi, selles osalevad ka töötajad.

Autor: Rene Metsis