• OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,82
  • OMX Baltic0,3270,1
  • OMX Riga0,04933,04
  • OMX Tallinn−0,011 752,77
  • OMX Vilnius0,24993,31
  • S&P 500−1,395 588,27
  • DOW 300,5941 198,08
  • Nasdaq −2,7717 996,92
  • FTSE 1000,288 187,46
  • Nikkei 225−0,4341 097,69
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,91
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0096,82
  • 17.12.03, 00:00

Metsanduse probleemide põhjus jäik maksupoliitika

28. novembri Äripäevas toob Virkko Lepassalu välja ebaseadusliku metsaäri ühe olulisima põhjuse ? jäiga maksusüsteemi. Muu hulgas küsib autor õigustatult: kellele on kasulik tulumaks, mida keegi ei maksa? Paraku ei toetanud ka Riigikogu tulumaksuseaduse parandusi, mis võimaldaks metsaomanikul puidu müügist saadavast tulust kulusid maha arvestada. Leiti, et maksuleevendusega võivad riigi tulud väheneda. Siiski võib sellises lihtsustatud lähenemises kahelda. Teemat on vajalik põhjalikumalt analüüsida.
Eestis on umbes 60 000 metsaomanikku. Kui tavaline Eesti metsaomanik müüb metsa raieõiguse, peab ta tulult tasuma 26% tulumaksu. Küpse metsa raiumine on täiesti normaalne toiming, nagu on ka sinna uue metsa asemele istutamine. Metsa istutamine maksab umbes 10 000 kr/ha. Kui istutatud taimed ainult taevaisa hooleks jätta, võib investeering luhta minna ? lapseeas puud võib hävitada lopsakas rohukasv, putukkahjurid, põuaperiood või kõhutäit otsivad metsloomad. Seega vajab metsakultuur inimese hoolt sünnist alates. Juba vanemas eas vajab puistu kindlasti harvendamist. Jälle tuleb kulutusi teha. Tihti osutub vajalikuks kraavide korrastamine või puude laasimine. Jälle kulud. Kahjuks pole tavalisel metsaomanikul võimalust puidu müügitulust neid kulusid maha arvestada. Ka raiekulusid pole metsaomanikul võimalik tuludest maha võtta. Tõsi, metsaomanikul on võimalik end registreerida FIEna. Nii oleks võimalik kulusid maksustamisel arvesse võtta, kuid FIEna tegutsemine tähendab 33% suuruse sotsiaalmaksu lisandumist. Seega maksukoormus ei vähene. Võttes ka arvesse, et erametsaomandi keskmine suurus on kõigest 10 ha, on täiesti naiivne loota, et enamik metsaomanikke end FIEna registreerivad. Arvestagem reaalsusega ? ettevõtjaks registreerimine ei ole metsaomanikule lahendus, tulu suurendamiseks otsib ta muid teid.
Kõrged maksud soodustavad tulude varjamist, kuid ka intensiivset raiet. Nii ongi tegelikus elus jäigast maksuseadusest kõrvale hiilimine üsna tavapärane nähtus. Täpsed numbrid puuduvad, kuid on räägitud, et riigil jääb aastas metsamüügilt maksu laekumata ca 200 mln krooni. Võib üsna kindlalt väita, et maksude inimlikumaks muutmine vähendaks metsaomaniku soovi tulusid varjata ? kaoks vajadus maksuametile vahelejäämisega riskida.
Kuna tagastatud maa müük on maksuvaba ning metsa majandamisel maksud kõrged, on hulk metsaomanikke leidnud, et parim metsa kasutamise viis on kogu metsakinnistu müümine. Seega: Eesti maksusüsteem ei soodusta füüsilise isiku poolt metsa majandamist, vaid kogu metsamaa müümist.
Uuringud näitavad, et 70% erametsade raietest tehakse metsades, mis on pärast maareformi edasi müüdud. Kahjuks on sagedased juhtumid, mil müüdud mets tankisti või riiulifirma omandisse vormistatakse. Seega, kui räägitakse liigsuurest raiemahust, ei peaks süüdistama mitte metsaseadust, vaid hoopis maksuseadust. Just viimane aitab kaasa metsa jõudmisele nende omandisse, kes säästva metsanduse põhimõtetele vilistavad.
Jäik maksusüsteem ei stimuleeri metsaomanikke metsa kasvatama. Enamgi veel: vahel võib loodusesse investeerimise eest koguni karistada saada. Nii juhtub, kui maaomanik söötis põllule metsa istutab. Kuna põllumaalt võetakse maamaksu vähem kui metsamaalt, saab investeeringu teinud omanik metsa istutamise eest preemiaks kõrgema maamaksu!
Keskkonnakaitsjate koostatud raporti kohaselt on 60% erametsade puidust illegaalne. Kuigi numbri täpsuses võib tõsiselt kahelda, saab kindlasti nõustuda väitega, et illegaalsus ei seisne mitte niivõrd raienormatiivide eiramises, vaid ennekõike maksuseaduste vastu patustamises. Kuna rohelised neid numbreid ka Euroopas usinalt levitavad, kahjustub meie metsanduse ja kogu majanduse maine ka rahvusvahelisel tasandil. Euroopa Liidu asjaomastes struktuurides on juba harjutud, et Ida-Euroopa salametsaäri probleeme kajastatakse Eesti näidete abil.
Eesti on metsanduse valdkonnas üks jäigema maksusüsteemiga maid Läänemere piirkonnas. Soomes saab metsaomanik tulu teenimiseks tehtud kulud maha arvestada ning kui metsandus annab ainult kulusid, on võimalik need inimese kogutulust maha võtta. Ka Läti ja Leedu seadused lubavad omanikul kulud tuludest maha lahutada. Lätlased kaotasid selle aasta algusest koguni metsakultuuride maamaksu. Saksa maksusüsteem käsitleb aga põllu- ja metsaomanikke kui esmaseid tootjaid, kelle tulud juba eelduslikult on väiksemad kui teistel ning kelle suhtes rakendatakse erisätteid.
Nii näiteks näeb Saksa tulumaksuseaduse alusel väikemetsaomaniku maksude arvutamine välja järgmine: müügituludest lahutatakse metsa majandamise kulud, siis võetakse veel maha 1534 EURi kui metsa- ja põllumajanduse maksuvaba tulu, allesjäävalt summalt võetakse maks.
Metsasektori erinevad huvigrupid näivad maksude muutmise vajaduses olevat ühel meelel. Kahjuks on aga seadusandja järjekindlalt ignoreerinud tõsiasja, et mitme metsanduse probleemi algpõhjus on ebaotstarbekas maksupoliitikas. Musta metsaäri tõttu on tekkinud arvamus, et metsandus on ülitulus äri. See, et säästliku metsamajanduse korral on tulusus madalam enamikust majandusharudest (tootlus 2?3%), on laiemalt teadmata või ei soovita sellest aru saada. Nii tekib suhtumine, et erisätteid ei vajata ja rakendatakse tulumaksu, mida tegelikkuses tihtilugu ei maksta.
Autor: Jaanus Aun

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.07.24, 13:14
Milliseid võimalusi pakub praegu Euroopa investeerimismaastik?
Euroopasse investeerimine pakub ainulaadset võimaluste kooslust – siin ühinevad mitmekesised piirkondlikud turudünaamikad, kompleksne regulatiivne keskkond ja esilekerkivad sektorid, mis meelitavad kogenud investoreid kogu maailmast. Euroopa investeerimismaastiku nüansside mõistmine on edu saavutamiseks kriitilise tähtsusega, leiavad Freedom24 analüütikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele