Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pealinna kokkuhoiueelarve võetakse täna vastu
Täna õhtul toimub Tallinna linnavolikogus järjest eelarve teine ja kolmas lugemine. Teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekud võetakse arutlusse vaid siis, kui neid toetab linnavalitsus või rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni esimees Maret Maripuu sõnul võtab volikogu täna eelarve vastu. ?Kui tekib probleeme, on alati võimalik eelarve lugemine katkestada. Ma siiski ei näe, et seda võiks juhtuda,? kommenteeris ta.
Eelarve suurus on 4,4 miljardit krooni, mis on ligi 300 miljoni võrra väiksem kui tänavuse aasta oma. Investeeringuteks kulub linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt järgmise aasta eelarvest 729 miljonit krooni, mis on mullusest üle 100 miljoni krooni vähem.
?Kuigi järgmise aasta linnaeelarve kogumaht ja ka investeeringute maht on eelmiste aastate eelarvetega võrreldes väiksem, ei jää mitte midagi väga olulist tegemata ning kõigi koalitsioonilepingusse kirjutatud prioriteetidega on arvestatud,? on eelarve vähenemist kommenteerinud abilinnapea Toomas Vitsut.
Eelarve mahu kahanemise põhjuseks on Vitsuti sõnul linnavara müügist saadava tulu vähenemine, samas on maksudest laekuva tulu kasv veel liiga väike, et vara müügist laekuva tulu vähenemisest korvata.
Tallinn plaanib järgmisel aastal teenida 55 miljonit Tallinna Soojuse aktsiakapitali vähendamisest ning võtta 450 miljonit krooni laenu.
Enim tõmbab uus eelarve koomale reformierakondlastest abilinnapeade Anders Tsahkna ja Margus Allikmaa haldusalas olevate ametite kulusid. Nii peab näiteks sotsiaal- ja tervishoiuamet kokku hoidma 13 miljonit krooni.
Anders Tsahkna sõnul ei saa siiski öelda, nagu oleks raha vähemaks võetud just Reformierakonna haldusalalt. ?Midagi poliitilist siin ei ole,? ütles ta. Tema sõnul said kõik ametid ülesande oma kulutusi kokku tõmmata. Absoluutarvus võib sotsiaalameti kokkuhoid tunduda suurem kui teistel, kuid meie eelarve ongi suur, selgitas ta.
?Jälgime väga selgelt, et kohtlemine koalitsioonipartnerite vahel oleks võrdne,? kinnitas Tsahkna.
Tänavusest vähem saab linnalt toetust ka enamik linnaosasid, vaid Haabersti ja Pirita arvele laekub linnalt veidi kopsakam summa.
Intervjuu Tallinna finantsteenistuse juhi Ahti Kallastega
Tallinna finantsteenistuse juhi Ahti Kallaste sõnul sõltuvad eraldised linnaosadele nende juhtide positsioonist erakonna sees.
Mis on 2004. aasta eelarve nõrgad ja tugevad kohad?
Iga eelarve kallal saab norida, alati on lõtkud sees. Eelarvega on alati kaasas emotsioonid. Üks probleeme: tekkepõhise eelarve juurde käib ka bilansiprognoos. Praegu seda ei ole. Siiamaani ei ole rahandusministeerium kinnitanud bilansi vormi avalikule sektorile. Seega ei saa me prognoosi teha. Teine nõrk koht on lühiajaliste kohustuste prognoos ? mis lähevad uude aastasse üle. Seal võib olla praegu 40?50 miljoni kroonine viga sees.
Kust on 2004. aasta eelarves kõige rohkem kokku tõmmatud?
Ma arvan, et mitte keegi ei ole õnnelik. See on ikkagi küllaltki kokku pressitud eelarve. Tänavune eelarve oli 300 miljonit suurem, ja ikka tekkisid probleemid ? osa linnavara müügist saamata jäänud tulu võeti laenust, 150 miljonit. Järgmise aasta eelarve on veelgi väiksem.
Kas linn on praegu majandusraskustes?
Ei, ma ei näe majandusraskusi. On olnud paremaid aegu.
Mida tuleb teha, et paremad ajad naaseks?
Hoida tegevustulem positiivne. Linna probleem ei ole kulud, vaid tulud. Linn ei kuluta palju, vaid teenib vähe.
Eelarves on taas tulude poole peal nii laen, linna osaluse müük ettevõtetes, dividendid. Kui kaua see nii jätkuda saab?
Ei saagi. Linn vajab püsiva iseloomuga tulusid. Üks asi on tulumaksu laekumine, iga valitsuse reformiga tehakse linnale ära. Linna enda varadest peab saama paremaid püsitulusid. Mina olin väga vastu mootorsõidukimaksu kaotamisele. See oli üks konkreetne tulu.
Kui palju on poliitilisi otsuseid, mis Teid kui finantsinimest panevad kahe käega pead kinni hoidma?
Ma ütlen välja ka, mis arvan. Aga poliitiline otsus on poliitiline otsus. Ega otsustajad pole ka rumalad inimesed. Ja poliitiline otsus on hoopis teistsugune, baseerub puhtalt emotsioonil.
Miks eraldusi linnaosadele, mida ei juhi Keskerakond, on rohkem kokku tõmmatud.
Ma ise küll ei näe, et oleme vahet teinud. Küll aga võib erakondadel endil olla kokkuleppeid, et sealt võtame nii palju ja sinna anname naa palju. Linnaosa eelarve sõltub täpselt sellest, kui heal positsioonil on linnaosa vanem erakonnas.