18. detsember 2003 kell 22:00

Puiduärimehed, räägime ausalt ära!

2001. a peatas maksuamet puidufirmale Adonis Baltic Timber Group (ABTG) 10,2 mln krooni enam makstud käibemaksu tagastamise. ABTG oli varunud metsamaterjali, milleks ostis kasvavat metsa ning raie- ja transporditeenuseid. Metsamaterjalist väärtuslikuma osa eksportis Rootsi ja Belgiasse.

ABTG tagasiküsitavad miljonid tekitasid maksuametis kahtlusi, mis sisult olid hoopis hankijate ja allhankijate suhtes. Hämmastav on maksuameti seisukohtade muutumine. 2001 väideti, et ABTG sai teenused, metsamaterjal saabus lattu, eksport toimus, kuid on kahtlusi teenuse osutaja suhtes. 2002 hakati kahtlema, kas eksport üldse toimus. 2003 tekkis küsimus, kus teenused osutati. Samas tunnistati, et kahtlused ekspordi fiktiivsusest ei ole leidnud kinnitust.

Riigikohus leidis kevadel, et rikutud on ABTG õigusi. Üks peatamisotsus tühistati, teiste osas leiti, et maksuamet on seadust valesti kohaldanud. Mis on kõvem kui seaduse ja Riigikohtu seisukohtade jõud?

Vastab maksuametnik Meelis Krautmann, kelle ?hea? nõu alusel on oma seisukohti ABTG suhtes kujundanud Tallinna maksuamet, Aivar Sõerd ja Aivar Rehe: ?Leiame, et summa on suur ja arvestades asjaolusid peame seda kinni hoidma. Maksuamet on mõelnud, miks neid tagasi maksta. Kui tagastaksime, siis taotleksite intressi.? Need on motiivid ? seadus nõuab ABTG-le intresside tasumist ja kahjude kompenseerimist. Tekib küsimus konkreetsete maksuametnike vastutusest riigile tekitatud kahju eest.

Maksuamet pidas maksusumma kinni sealt, kust sai, mitte sealt, kust pidanuks. Riigil jäi ilmselt saamata suuri summasid tulumaksu metsaomanikelt, kes müüsid oma metsa või kellelt see n-ö varastati. ABTG oli ?kerge saak? ? raha polnud vaja arestida ega metsast otsida. On ju ABTG kontor Tallinna maksuametist trollipeatuse kaugusel.

Miks just ABTG? Kas oli vaja luua näidisprotsess? Oli puidutöösturite huvides hävitada üks liigsuure turuosaga konkurent? Riigi haldussuutmatus ja soovimatus tegeleda metsakuritegudega ja tegelike maksupetturitega, kuritegevust mõjutav ?kandiline faktor?, palgidefitsiit, suurtöösturite huvid, ametnike ja poliitikute tegevusetus ? see kõik kokku ongi pehmeks sõitnud metsaraja, millelt Mandred põhjatusse maksuvaidluste mülkasse libisevad.

Kas aitab, kui ausalt ära rääkida, et MUK sind kontorist vangimajja viies teeb vihjeid autoriteetide rahalistele huvidele? Et tuntud äritegelane tuli jutuga, et esindab inimesi, kes MUKi uurijalt sinu kohta kõik teada said, kes on huvitatud teatud rahasummast ja sellest, et sa veenaksid ühte äripartnerit nõustuma kahjuliku ettepanekuga? Et sa ettepanekutest keeldusid ning palusid abi maksuameti peadirektorilt, rahandusministrilt, peaministrilt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt, peaprokurörilt ja Riigikogu liikmetelt? Miski ei aita!

Uus rahandusminister, kuuldes maksuameti uue juhi seaduserikkumise kahtlusest, ei võta seisukohta, sest asi on kohtus. Rikkumise kahtlus ministeeriumi valitsemisalas jäetakse tähelepanuta, kuna rikkumise ohver on abi palunud kohtult! Haleda naljana kõlab riigisekretäri teade, et peaminister on su pöördumise alusel palunud rahandusministril kontrollida maksuameti tegevuse seaduslikkust ja otstarvet.

Kuidas seletada oma lastele, et sinu rajatud edukas firma, mille kasumist lootsid oma lastele toitjat, kehakatjat ja koolitajat, on Eesti riik määranud majanduslikku surma?

Autor: Indrek Mandre

Hetkel kuum