• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsivõime võti

    Suvel käivitas valitsus protsessi ?Eesti Edu 2014?, mille siht on viia ellu Eesti majanduspoliitika olulisimat eesmärki - tõsta riigi konkurentsivõimet ja tagada Eesti majanduse edukus tuleval kümnendil, võimaldades lõpptulemusena inimestele paremat elu suurema heaolu ja kasvanud jõukuse kaudu.
    Oleme valitsusliidus veendunud, et riigi konkurentsivõime tõstmise võtmetegur on majanduse struktuuri muutus ja üleminek teadmistepõhisele majandusmudelile. Eesti edu tulevikus ei ole pelgalt odava tööjõu eelise ära kasutamine ja allhangete tegemine, vaid vajadus oma toodetega olla konkurentsivõimeline ka tingimustes, kui Eestil ei ole enam odava tööjõu eelist. ?Eesti Edu 2014? sihi saavutamiseks sai möödunud nädalal tehtud väga konkreetne ja oluline samm - valitsuse teadus- ja arendusnõukogu andis rohelise tee riikliku riskikapitaliprogrammi käivitamisele.
    Mõtet riigi finantseeritud riskikapitalifondi asutamisest on mõlgutatud ühes ja teises vormis juba viimasel kolmel aastal. Ettevalmistusi on tehtud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alustatud sihtasutuste reformi ajal 1999-2000, mil sündisid esimesed ideed ja algas aktiivne mõttetöö. Septembris 2000 tehti valitsusele ka konkreetne ettepanek riikliku riskikapitali fondi loomiseks, mis tollal küll heakskiitu ei leidnud. Pärast paariaastast vaikelu sai kevadel 2002 ministeerium volitused asjaga edasi töötada ning sama aasta detsembris oli olemas esialgne raamkava. Rahvusvahelise oskusteabe kasutamiseks kaasatud konsultant esitatud tänavu novembris raporti, mis sisaldab valikuvariante edasi tegutsemiseks. Kevadesse jääb Strateegiliste Algatuste Keskuse initsiatiiv organisatsiooni või instrumendi loomiseks, mis riigis teadmistepõhise majanduse arengut toetaks ja finantseeriks.
    Põhimõtteliselt peaks riik, kes on huvitatud majanduse konkurentsivõime kasvust ja kapitaliturgude arengust, suunama riskikapitali turu arengut nii, et oleks soodustatud erasektori investeeringud suurema riskiastmega, aga samas väga kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. Riskikapitali turu areng on keskses rollis seetõttu, et kiiresti üleilmastuvas maailmas hakkavad üha suuremat rolli mängima uued tööstusharud, võttes kasutusele üha uusi tehnoloogiaid ja äripraktikat. Riskid paljudes harudes kasvavad, üha suuremat rolli mängib tootearendus ja suurenevad uute ideede rakendamiseks tehtavad kulutused. Seega ettevõtjad vajavad rohkem kõrgema riskitaluvusega ja kannatlikumat kapitali. Eeskätt annab riskikapital võimaluse vähendada uute väikeste, kõrgtehnoloogiliste ja kõrge riskiastmega ettevõtete finantseerimisprobleeme. Sellest tulenevalt on riskikapitali turu arengutase üks olulisi tegureid kõrge konkurentsivõimega majanduse arenguks.
    Paljuski on muutumas ka kapitali ja ettevõtja vaheline suhe. Üha määravamaks saab uute kiire kasvupotentsiaaliga ettevõtete puhul partnerlus kapitali ja ettevõtja vahel. Kapitali pakkuja ei saa jääda passiivseks investoriks, vaid ta peab muutuma aktiivseks partneriks, kes lööb kaasa nii strateegilises juhtimises kui annab oma panuse tehnoloogilisse arengusse, kapitali ja ettevõtja koostöö arendamisse.
    Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia määratleb riskikapitali olulise rolli esmases arengufaasis olevate kõrge riskiastmega äriprojektide finantseerimisel, mida erasektor praegu ei võimalda. Alates teema päevakorda tõusmisest kuni suveni konsensuslikku huvi riigis ei eksisteerinud. Asja vedamine oli rohkem entusiastide pärusmaa kui võimaliku poliitilise konsensuse tulemus. Vaadates seni peetud ühiskondlikku arutelu majanduse edukuse tagamise nimel ning mitme huvirühma ettepanekuid, oleme veendunud, et riigis on huvi riikliku riskikapitali programmi kui innovatsioonisüsteemi ühe olulise elemendi loomise vastu hüppeliselt kasvanud. Sestap oleme valitsuses valmis konkreetse lahenduse leidmiseks ning otsuste vastuvõtmiseks.
    Suheldes eri huvirühmadega oleme ka arusaamisel, et nii eksperdid, ettevõtjad, valitsusametnikud kui Strateegilise Algatuse Keskus jagavad arvamust, et vaja on tegelda kogu innovatsioonisüsteemiga ja selle sees riskikapitali pakkumisega. Samas on eri seisukohti, kas seda teha olemasoleva innovatsioonisüsteemi sihiteadliku tugevdamise ja arendamise kaudu või luua uusi struktuure.
    Usume, et riskikapitali programmi käivitamine on väga vajalik ja põhjendatud ning tulemuseni tuleb jõuda hiljemalt 2004. aasta teises pooles. Majandus- ja kommunikatsiooniministri eestvedamisel jõuab juba järgmisel kuul valitsusse riskikapitaliprogrammi ettevalmistamise põhimõtteline raamistik, mille põhjal loodame teha otsuse programmi käivitamiseks. Töötame selle nimel, et võtmeministritest koosnev konkurentsivõimekomisjon valmistaks koostöös ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonide ning Strateegiliste Algatuste Keskusega järgmisel uue aasta esimesel poolel ette täpse tegevuskava ja programm käivituks aasta teises pooles. Usume, et riskikapitali programmi käivitamine on riiklikult tähtis küsimus, et Eesti majandusedu järgmisel kümnendil tagada.
    Autor: Juhan Parts
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Rimi tõstab rekordiliselt palka, olles valmis enamakski
Käesoleva aasta alguses on Rimi otsustanud teha ajaloo suurima palgatõusu kõigile oma töötajatele, ütles Rimi ostudirektor Maris Rannus.
Käesoleva aasta alguses on Rimi otsustanud teha ajaloo suurima palgatõusu kõigile oma töötajatele, ütles Rimi ostudirektor Maris Rannus.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.