ÄP fototoimetus • 21. detsember 2003 kell 22:00

Riikliku kutsehariduse auditi tähelepanekuid:

- Haridussüsteemis ei ole 12 aasta jooksul kinnitatud ühtset strateegiat. Viimaste aastate jooksul on haridusstrateegia loomisega tegelenud kõik varasemad haridusministrid, samuti on praeguse haridus- ja teadusministri juhitav poliitikutest ja endistest haridusministritest koosnev kogu alustanud haridusstrateegia koostamisega aastani 2010, mille valmimise tähtajaks on 22. detsember 2003. a. Kutsehariduse arengukava on koostatud ajavahemikuks 2001-2004, kuid uue kutsehariduse arengukava väljatöötamist ei ole alustatud.

- Eesti kutseharidussüsteemis puuduvad riiklikud õppekavad (ametialased kutseharidusstandardid). Haridus- ja teadusministeerium on alternatiivina riiklikele õppekavadele alustanud kutseharidusstandardi loomist.

Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt peab õpilane olema põhikooli lõpuks valmis otsustama, kas jätkata õpinguid kutseõppeasutuses või gümnaasiumis, kuid õpilaste võimalused saada karjäärinõustamist koolides on harvad ning väljaspool õppeasutust on võimalused killustatud või piiratud.

- Riikliku koolituskohtade tellimuse eelarve ja tegelike kulude vahel esineb olulisi erinevusi, mis viitab puudustele tellimuse planeerimises. Kui riigi kutseõppeasutus ei suuda pakkuda tänapäevast koolitust, dubleerib mõne teise kooli erialasid ning sotsiaalne või majanduslik vajadus kooli järele tervikuna on kadumas, raisatakse kooli edasise säilitamisega ressursse, mille lõpetamiseks tuleb haridus- ja teadusministeeriumil vastu võtta otsus kooli ühendamiseks, üleandmiseks või sulgemiseks.

- 2002/03 õppeaastal omandas kutseõppeasutustes kutsekeskharidust põhihariduse baasil 16 543 õpilast ning kutsekeskharidust keskhariduse baasil 11 552 õpilast, kokku 28 095 õpilast.

- Avaliku sektori kutsehariduskulude osakaal sisemajanduse koguproduktist on alates 2000. aastast olnud ühtlasel tasemel, moodustades 2003. a 635,4 miljoni krooni tasemel 0,55% SKPst. Kutsehariduskulude osakaal haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest on samal ajal olnud stabiilselt 24-25%.

- Registreeritud töötus kutsekooli lõpetajate seas ulatub lõpetamisele järgnenud esimese nelja kuu järel üle 25%, millele lisanduvad lõpetajad, kes ennast töötuna ei registreeri või teevad seda pikema tööotsimisperioodi järel. Tööturuameti andmetel oli ennast 31. oktoobri 2002. a seisuga töötuks registreerinud kokku 1278, eelkõige Ida-Virumaa ning Tallinna kutseõppeasutuse lõpetajat või õpingute katkestajat.

Vead 2002/2003 õppeaasta riikliku koolituskohtade tellimuse planeerimisel ja finantseerimisel on kaasa toonud riigieelarvevahendite mittesihipärase kulutamise hinnanguliselt 5 900 000 krooni ulatuses, ostes koolidelt teenust, mida tegelikult ei osutata.

Allikas: Riikliku kutsehariduse planeerimise lõpparuanne

Autor: ÄP

Hetkel kuum