• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muusikalimaailma maaletoojad

    Muusikalikolmiku moodustasid tolleaegsed kolleegid Vanalinnastuudiost: Anne Veesaar-Elling, Tarvo Krall ja Mikk Purre. Kõik algas sellest, et Mikk Purre sattus ärijuhtimist õppima ning et teater oli talle südamelähedane, tegi Mikk oma kursuse- ja lõputööd teatrist.
    Üks lõputöödest oligi teemal muusikalid linnahallis. ?Kool lõpetatud, pakkusin ideed Vanalinnastuudiole, aga seal tekkisid kõhklused-kahtlused ja kuidagi kujuneski niimoodi, et hakkasime ise tegema,? meenutab Purre. Purre kutsus kampa tollased kolleegid Kralli ja Veesaare ning kolmik hakkas Miku venna Mart Purre firma nime all muusikale produtseerima.
    ?Käisin ideed ärimeestele tutvustamas, nemad vaatasid meie eelarvet ja küsisid, kus kasum on?! Me ei osanud selle peale mõeldagi, niigi olime kõvasti vaeva näinud, et eelarve ots-otsaga kokku sundida! Kasumit me ju ei tahtnudki, tahtsime lihtsalt midagi ära teha,? meenutab Veesaar algusaegu.
    Esimene muusikal ?Kuningas ja mina? toodi lavale praktiliselt ilma rahata ? isegi plakatid trükiti võlgu, lootuses et inimesed hakkavad pileteid ostma. Mobiiltelefonid lülitati vahepeal võlgnevuste pärast välja, kuid risk õigustas end, rahvast tuli piisavalt.
    Pankadelt pole uuslavastuseks tänaseni laenu võetud, valdavalt tehakse omavahenditest. Ka sponsoreid pole just eriti palju. ?Kui me muusikalidega turule tulime, oli kogu Eesti ärindus just vastu taevast lennanud,? nendib Purre. ?Kui enne oli firmadelt väga lihtne raha saada, siis see võimalus kadus ära ja polegi sellisel kujul tagasi tulnud.?
    Eelmisel aastal valiti Anne Veesaar avalikul konkursil Vanalinnastuudio direktoriks ning otsustati, et edaspidi võiks hakata muusikale koos teatriga majandama. Et võimalikke rahakantimissüüdistusi ära hoida, telliti kultuuriministeeriumi juristidelt Smithbridge?i ja Vanalinnastuudio vaheline koostööleping. Ka Mikk Purre töötab nüüd jälle Vanalinnastuudios.
    ?Tulevikus toimuvad suured muutused, kolime muusikalidega väiksemasse saali,? räägib Veesaar. ?Linnahalli lava on raske kujundada, tavaline karplava pakub rohkem võimalusi.?
    Ka Eesti algupärandi lavaletoomise mõte on kolmiku peadest korduvalt läbi käinud, see peaks välismaistest muusikalidest paremini saalid täis tooma. Mitmed Eesti heliloojad on oma töid ka pakkumas käinud, kuid asi vajab pikemat kaalumist.
    Lemmikmuusikalide kohta lausuvad Purre ja Veesaar nagu ühest suust, et suurem osa on juba lavale toodud, vaid ?Ooperifantoom? on puudu. Üldiselt on aga muusikale väga raske hankida, sest agentuurid müüvad neid juba lavastatult, see tähendab, et iseseisvalt midagi muuta ei tohi. Nootidega saabuvad tavaliselt ka väga karmid õpetussõnad ja mõnikord isegi lavastaja assistent! Nii ongi enamikul etendustel n-ö paks tolmukord peal.
    Vastab PNG juht Paavo Nõgene
    Kuidas hindate Smithbridge?i senist tegevust?
    Hindan nende panust Eesti muusikaliartistide väljakoolitamise osas ning muusikalide eestlastele pakkumisel kõrgelt. Nende kõige õnnestunumateks projektideks pean etendusi ?Vampiiride Tants? ning ?Hüljatud?, kuid on teada, et vähemalt kaks viimast suurproduktsiooni ?Miss Saigon? ja ?Oliver? on töötanud kahjumlikult.
    Ma ei nimetaks neid meie konkurentideks, sest meie sihtgrupp on üsna erinev ? Smithbridge?il peamiselt Tallinna publik, Vanemuisel ja PNG-l Lõuna-Eesti regioon pluss turistid, kuna meie etendused on kakskeelsed.
    Tunduvalt tugevam rebimine käib hoopis Smithbridge?i ja Nukuteatri vahel, sest nad mängivad lausa ühel laval ning hetkel on Smithbridge Nukuteatri tegevuse tulemusena kaotanud kindlasti väga suure osa oma võimalikust sissetulekust.
    Kas muusikalide puhul on tegemist kunsti või äriga?
    Muusikalide puhul on tegu meelelahutusliku žanriga, mida inimene tarbib nagu muudki meelelahutuses pakutavat. Muusikal ei ole ä, kuid ta on mõ juhul kommertslikku laadi kunst, sõb sellest, kus ja kuidas teha.
    Olete olnud valguskunstniku assistent Smithbridge?i etendustel ?Hüljatud?, ?Miss Saigon? ja ?No no Nanette? , kuidas koostöö sujus?
    Minul on koostööst ainult head mälestused. Kuna minu vastutusala oli etenduse valgustus ning Rootsi valguskunstniku assisteerimine, siis sujus kõik professionaalselt.
    Paavo Nõgene on Tartus lavale toonud muusikalid ?Evita? ning ?Aida?.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Henrik Ojamaa avaldab dividendidega finantsvabaduse saavutamise saladuse
Dividendiaktsiatega finantsvabaduse saavutamine on isegi profisportlase elu kõrval võimalik, avaldas professionaalne jalgpallur Henrik Ojamaa saladuse investor Toomase konverentsil.
Dividendiaktsiatega finantsvabaduse saavutamine on isegi profisportlase elu kõrval võimalik, avaldas professionaalne jalgpallur Henrik Ojamaa saladuse investor Toomase konverentsil.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.