Villy Paimets • 22. detsember 2003 kell 22:00

Muusikalimaailma maaletoojad

Muusikalikolmiku moodustasid tolleaegsed kolleegid Vanalinnastuudiost: Anne Veesaar-Elling, Tarvo Krall ja Mikk Purre. Kõik algas sellest, et Mikk Purre sattus ärijuhtimist õppima ning et teater oli talle südamelähedane, tegi Mikk oma kursuse- ja lõputööd teatrist.

Üks lõputöödest oligi teemal muusikalid linnahallis. ?Kool lõpetatud, pakkusin ideed Vanalinnastuudiole, aga seal tekkisid kõhklused-kahtlused ja kuidagi kujuneski niimoodi, et hakkasime ise tegema,? meenutab Purre. Purre kutsus kampa tollased kolleegid Kralli ja Veesaare ning kolmik hakkas Miku venna Mart Purre firma nime all muusikale produtseerima.

?Käisin ideed ärimeestele tutvustamas, nemad vaatasid meie eelarvet ja küsisid, kus kasum on?! Me ei osanud selle peale mõeldagi, niigi olime kõvasti vaeva näinud, et eelarve ots-otsaga kokku sundida! Kasumit me ju ei tahtnudki, tahtsime lihtsalt midagi ära teha,? meenutab Veesaar algusaegu.

Esimene muusikal ?Kuningas ja mina? toodi lavale praktiliselt ilma rahata ? isegi plakatid trükiti võlgu, lootuses et inimesed hakkavad pileteid ostma. Mobiiltelefonid lülitati vahepeal võlgnevuste pärast välja, kuid risk õigustas end, rahvast tuli piisavalt.

Pankadelt pole uuslavastuseks tänaseni laenu võetud, valdavalt tehakse omavahenditest. Ka sponsoreid pole just eriti palju. ?Kui me muusikalidega turule tulime, oli kogu Eesti ärindus just vastu taevast lennanud,? nendib Purre. ?Kui enne oli firmadelt väga lihtne raha saada, siis see võimalus kadus ära ja polegi sellisel kujul tagasi tulnud.?

Eelmisel aastal valiti Anne Veesaar avalikul konkursil Vanalinnastuudio direktoriks ning otsustati, et edaspidi võiks hakata muusikale koos teatriga majandama. Et võimalikke rahakantimissüüdistusi ära hoida, telliti kultuuriministeeriumi juristidelt Smithbridge?i ja Vanalinnastuudio vaheline koostööleping. Ka Mikk Purre töötab nüüd jälle Vanalinnastuudios.

?Tulevikus toimuvad suured muutused, kolime muusikalidega väiksemasse saali,? räägib Veesaar. ?Linnahalli lava on raske kujundada, tavaline karplava pakub rohkem võimalusi.?

Ka Eesti algupärandi lavaletoomise mõte on kolmiku peadest korduvalt läbi käinud, see peaks välismaistest muusikalidest paremini saalid täis tooma. Mitmed Eesti heliloojad on oma töid ka pakkumas käinud, kuid asi vajab pikemat kaalumist.

Lemmikmuusikalide kohta lausuvad Purre ja Veesaar nagu ühest suust, et suurem osa on juba lavale toodud, vaid ?Ooperifantoom? on puudu. Üldiselt on aga muusikale väga raske hankida, sest agentuurid müüvad neid juba lavastatult, see tähendab, et iseseisvalt midagi muuta ei tohi. Nootidega saabuvad tavaliselt ka väga karmid õpetussõnad ja mõnikord isegi lavastaja assistent! Nii ongi enamikul etendustel n-ö paks tolmukord peal.

Vastab PNG juht Paavo Nõgene

Kuidas hindate Smithbridge?i senist tegevust?

Hindan nende panust Eesti muusikaliartistide väljakoolitamise osas ning muusikalide eestlastele pakkumisel kõrgelt. Nende kõige õnnestunumateks projektideks pean etendusi ?Vampiiride Tants? ning ?Hüljatud?, kuid on teada, et vähemalt kaks viimast suurproduktsiooni ?Miss Saigon? ja ?Oliver? on töötanud kahjumlikult.

Ma ei nimetaks neid meie konkurentideks, sest meie sihtgrupp on üsna erinev ? Smithbridge?il peamiselt Tallinna publik, Vanemuisel ja PNG-l Lõuna-Eesti regioon pluss turistid, kuna meie etendused on kakskeelsed.

Tunduvalt tugevam rebimine käib hoopis Smithbridge?i ja Nukuteatri vahel, sest nad mängivad lausa ühel laval ning hetkel on Smithbridge Nukuteatri tegevuse tulemusena kaotanud kindlasti väga suure osa oma võimalikust sissetulekust.

Kas muusikalide puhul on tegemist kunsti või äriga?

Muusikalide puhul on tegu meelelahutusliku žanriga, mida inimene tarbib nagu muudki meelelahutuses pakutavat. Muusikal ei ole ä, kuid ta on mõ juhul kommertslikku laadi kunst, sõb sellest, kus ja kuidas teha.

Olete olnud valguskunstniku assistent Smithbridge?i etendustel ?Hüljatud?, ?Miss Saigon? ja ?No no Nanette? , kuidas koostöö sujus?

Minul on koostööst ainult head mälestused. Kuna minu vastutusala oli etenduse valgustus ning Rootsi valguskunstniku assisteerimine, siis sujus kõik professionaalselt.

Paavo Nõgene on Tartus lavale toonud muusikalid ?Evita? ning ?Aida?.

Hetkel kuum