Ostusoovitus: Hansa, Telekom ja Viisnurk

Kaks Eesti investeerimispanka soovitavad lisaks osta ka Viisnurga aktsiat. Suprema analüütiku Triin Palge sõnul on neil hetkel ostusoovitus Hansapanga, Baltika ja Viisnurga aktsial. ?Viimase kahe juures tuleb toonitada aktsia kõrget riskitaset,? ütles Palge ning lisas, et nende firma ei spekuleeri sellega, kui palju aktsiate turuhind võiks mingi perioodi jooksul tõusta.

?Rahulikum investor võiks leppida Hansapanga aktsiaga, kui umbes 10% tõusupotentsiaal teda rahuldab,? märkis Ühispanga aktsiamaakler Peeter Koppel. Tema sõnul võiks Eesti suurima panga aktsia järgmise aasta lõpuks jõuda 350 kroonini. Pikema nägemusega ja riskialtimale investorile soovitab Koppel Viisnurga aktsiat. ?Juhul kui ettevõttel õnnestub planeeritav ellu viia, siis võiks hinnasiht olla 40 krooni kandis,? ennustas ta. Viisnurga aktsia sulgus reedel 34,42 kroonil.

Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind näeb tuleval aastal suurimat tõusupotentsiaali Eesti Telekomi aktsial. ?Viimaseid arenguid silmas pidades on näha, kuidas TeliaSonera üritab osalusi Balti telekomides maksimumi lähedale viia,? ütles Lind.

Eelmise nädala neljapäeval kiitis Leedu konkurentsiamet heaks TeliaSonera osaluse suurendamise Leedu mobiilsideoperaatoris Omnitel 35 protsendi võrra 90 protsendile. ?Väga suure tõenäosusega tehakse järgmise aasta kevadel Eesti väikeaktsionäridele pakkumine,? märkis Lind.

Investorite ütluste kohaselt võiks Eesti Telekomi aktsia hind väljaostupakkumise korral kerkida 15?20%, koos dividendidega kuni 25%. Ühispanga analüütik Koppel näeb Eesti Telekomi aktsias ka riski. ?Telekomi aktsia kohal ripuvad riskid, näiteks numbrite mobiilsus,? märkis Koppel. Ka tema näeb firmal tõusupotentsiaali, kui TeliaSonera teeb ülevõtmispakkumise ning maksab turuhinnast mõnevõrra kõrgemat hinda, milleks võiks olla 20%. ?Kui ülevõtmispakkumist ei tule, siis hinnatõusuks põhjuseid hetkel ei näe ning aktsia võiks kaubelda 100 krooni läheduses,? märkis ta.

Hansapank kaupleb Linnu sõnul samuti allpool analüütikute oodatavat hinnataset ning omab ilmselt mõningast tõusupotentsiaali. ?Pakutavad hinnatasemed jäävad 23 ja 24 euro (360?375 krooni) vahele, see teeb tuleva aasta lõpuks kuni 15% hinnatõusu,? ütles Lind. Väiksematest ettevõtetest on Linnu sõnul praegu kõige atraktiivsem Klementi.

ING analüütik David Nangle ütles, et nende pank katab Eesti kahte suuremat firmat, milleks on Hansapank ja Eesti Telekom. ING Hansapanga hinnasiht on 22,8 eurot ehk 356,74 krooni. ?Soovitame hetkel Hansapanga aktsiat osta,? märkis Nangle ning lisas, et Eesti Telekomile on neil ?hoia? soovitus.

Austria panga Erste Bank analüüsimeeskond kirjutas mõne aja eest, et näeb Ida-Euroopas potentsiaali vaid Hansapangal, teised regiooni pangad on juba liiga kallid. Eesti Telekomile on Erste Banki analüütik Amir-Ali Ameri andnud ?hoia? soovituse ning aktsia hinnasihiks on 117 krooni. Reedel sulgus aktsia 103,27 krooni tasemel, seega näevad eksperdid seal veel vähemalt 13% tõusu.

Turg ootab Normale Linnu sõnul ilma dividendideta 10?15% kasvu, koos dividendidega kuni 20%. ?Normalt oodatakse selgelt paremaid tulemusi 2005. aastaks, kui Avtovaz hakkab tootma uut mudelit mille terviklikku turvalahendust pakub Norma,? ütles Lind.

Koppeli sõnul võiks Norma maksta järgmise aasta lõpuks umbes 110 krooni, mis teeks praeguse seisuga tõusuks 12%. Norma puhul on Koppeli sõnul õhus kaks olulist küsimust: ?Kas tuleb erakorraline dividend, mida kapitali struktuur hetkel lubaks, või kas Autoliv on huvitatud ülevõtmispakkumise tegemisest.?

Äripäeva analüütiku Raivo Sormuneni sõnul on Norma Venemaa äri risk suur, aga Äripäeva loodud investor Toomas aktsiat müüa ei kavatse. ?Välisomanik lüpsab Normat, aga annab ka tööd,? möönis ta. Kõige riskantsemateks peavad Äripäeva eksperdid Merko ja Harju Elektri aktsiat. Tallinna börsile keskmiselt ehk Äripäeva indeksile ootab lehe analüüsimeeskond ligi viiendikulist kasvu.

Järgmisel aastal on Lauri Linnu sõnul Tallinna börsile oodata mitmeid uusi nimesid. ?Kindlasti võivad uued ettevõtted üllatada hea tootlusega eeldusel, et välisinvestorite huvi turu vastu säilib,? märkis Lind.

Peeter Koppel usub, et käesoleva aasta ralli taustal pole järgmiseks aastaks enam kullavihma loota. ?Üha rohkem pööratakse pilke välisturgudele ning just kohaliku turu asendamiseks hakatakse otsima võimalusi Kesk- ja Ida Euroopa turgudelt, kus on valik suurem,? ütles Koppel.