Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigihange läheb tükikaupa omade kätte

    Statistika näitab, et ehitustööde tellimisel kasutatakse traditsioonilise avatud riigihanke asemel väljakuulutamata läbirääkimistega ehk sisuliselt suunatud hanget enam kui pooltel juhtudel. Tavaline on praktika, et korraldaja jagab ehitusobjekti osadeks, et vältida avaliku hanke korraldamise nõuet.
    Suunatud hange on lubatud siis, kui ehituse maksumus jääb alla 2 miljoni krooni ja sellisele konkursile võib korraldaja kutsuda ka ettevõtte omal valikul. Kokku on tänavu sellistel subjektiivsetel kaalutlustel valitud ehitusfirmadele tööd antud 700 miljoni krooni eest.
    EBC Ehituse juhataja Ago Arge on riigihangete korraldamise koha pealt ülikriitiline. ?Öelda, et mõni riigihange Eestis nii toimub, et miskit pole kokku lepitud... Seda ei saa öelda,? sõnas ta. Arge hinnangul otsivad hangete korraldajad pidevalt võimalusi kasutada kitsendatud tingimusi ja põhjendusi vaid ühe firma konkursile kutsumiseks.
    ?See on probleem, suur probleem,? kommenteeris ka riigihangete ameti juhataja Ülo Sarv. ?Kui avatud riigihangete arv on alla poole, siis järelikult hangete süsteem ei toimi ja tegelikult läbipaistvust ei ole. Suunatud pakkumised peaksid olema pigem erandiks, mitte reegliks.?
    Riigihangete registrit lapates jääb silma sadu ehitusobjekte, mis on ehitatud või remonditud osade kaupa ja nii, et iga osa maksumus jääb vaid napilt alla 2 miljoni. Tihti on ehitaja sama firma, kes on ka ainus konkursile kutsutu.
    Hangete korraldajad ise põhjendavad valikut firma juba tuntud kvaliteediga, ehitiste osadeks jagamist aga rahapuudusega.
    Otepää abivallavanem Riho Karu tunnistas avameelselt, et osade kaupa ehitamist kasutatakse täiesti teadlikult ja tahtlikult, sest vahendeid ja aega napib ning avatud hanked toovad tihti kaasa vaidlustusi konkurentide poolt.
    ?See on omavalitsuse ainus pääsetee,? ütles Karu. ?Eelarved on väikesed, hooned on vaja kiiresti valmis saada, meil ei ole vaidlustuste jaoks tavaliselt aega.? Karu sõnul pooldab ta tuttavaid ja tuntud firmasid, sest nende plussid ja miinused on teada ning riskid väiksemad. ?Kõik eelistavad tuttavaid ehitajaid,? kinnitas ta.
    Ka Paldiski linnavolikogu liige Mati Kadak ütles, et võimalus kindlat ja järeleproovitud ehitajat kasutada on just see põhjus, miks omavalitsused suunatud hankeid teevad.
    Eelmisel kolmapäeval algatas Tallinna prokuratuur kriminaalmenetluse, uurimaks, kas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juht on kuritarvitanud ametiseisundit ja rikkunud riigihangete teostamise nõuet.
    Sotsiaalamet jagas Iru hooldekodu remonditööd 16 osaks, muu hulgas sai miljonite eest tööd ameti juhi alaealise poja maja ehitamisel osalenud Deena Ehitus. Teine uurimisalune objekt on Paljassaare varjupaik, mis jagati samuti osadeks, kusjuures mõlemad tööd sai Tallinna volikogu liikmele kuuluv firma R.T.S Grupp.
    Äsja vastu võetud valitsuse strateegia ?Aus riik? annab riigikontrollile suuremad võimalused kohalike omavalitsuste korruptsiooni uurimisel. Loodav 50meheline uurijate armee saab omavalitsuste riigihangete uurimisel suure tööpõllu.
    Paldiski remondib kooli ja rehabilitatsioonikeskust osade kaupa. Mõlemal puhul eelistati kindlat firmat ning summad jäid 2 miljoni piirist alla vaid mõne krooniga. AS Parmeron oskas gümnaasiumi remondi hinnaks pakkuda 1,9999 ja Triaad Grupp rehabilitatsioonikeskuse ehitamiseks 1,955 miljonit krooni.
    ?Iga aasta saame riigieelarvest väikese summa. Me ei saa ju tervele objektile hanget korraldada, kui ei tea, kas järgmisel aastal saab raha või mitte,? põhjendas Paldiski volikogu liige Mati Kadak.
    Kadaku sõnal otsustab komisjon, keda konkursile kutsuda. ?Eelistame neid, kellest teame, et teevad töö õigeaegselt ja hästi. Kui peaksime pärast mingi tundmatu firmaga veel kohut käima, oleksime päris upakil.?
    Võimaluse kasutada väljakuulutamiseta riigihanget annab Riigihangete seaduse paragrahvi 57 punkt 13, mis lubab alla 2 miljoni krooniste hangete puhul piirduda suunatud konkursiga. Seadus ei määra, millistel alustel peab hanke korraldaja konkursile kutsutud firmad valima ja mitu neid peab olema.
    Seadus ütleb küll, et hanke objekti ei või osadeks jagada, kuid jätab samas defineerimata, mis on tervik.
    ?Kuigi ma ei pea sellist olukorda õigeks, saan vaid konstateerida, et otseselt seadust rikutud ei ole,? nentis riigihangete ameti juhataja Ülo Sarv.
    Uuel aastal hakkab kehtima muudetud riigihangete seadus, mis küll tunnistab suunatud hankeid lubanud punkti kehtetuks, kuid samas tõstab avatud hanke korraldamise nõude piiri poolelt miljonilt kahele miljonile. Endiselt pole aga määratletud terviku mõistet.
    Sarve sõnul muutub ehitustööde omadele mängimine siiski veidi keerulisemaks, sest uuest aastast tuleb ka alla 2 miljoni krooni suuruse ehitustöö tellimisel hinnapakkumised küsida vähemalt kolmelt firmalt. Seda juhul, kui turul on pakkumiste paljusus.
    Kuidas ja mis vormis pakkumisi küsida, on aga jälle lahtiseks jäetud. ?Seaduses on kirjas, et ostja kohustub järgima head riigihangete tava,? ütles Sarv. ?Ärge küsige, mis asi see on.?
    Sillamäe linnavalitsus jagas ujula ruumide remontimise kaheks, korraldades suunatud hanked kõigest neljakuise vaheajaga. Aselinnapea Aleksandr Kanevi sõnul tuli tööd jagada, kuna korraga renoveerimiseks ei olnud raha.
    2002. aastal eraldati ujula rekonstrueerimiseks raha riigieelarvest kahel korral. ?Ei olnud võimalik varem ette näha, et aasta lõpus eraldatakse veel lisavahendeid,? kommenteeris Kanev.
    Esimesele kahele suunatud hankele oli lisaks konkursi võitnud ASile Vant kutsutud osalema ka teisi firmasid, kolmas etapp telliti juba otse Vantilt.
    ?Eelmiste riigihangete tööde teostamisel näitas ta end usaldusväärse partnerina,? lisas Kanev.
    Otepää Huvikooli renoveeris vallavalitsus täiesti teadlikult osade kaupa. Mõlemad etapid jäid traditsiooniliselt veidi all alla 2 miljoni krooni. Ehitas kohalik firma OÜ Otepää Ehitaja, mille osaniku Kalle Hendriksoniga kahasse peab vallavanem Aivar Nigol edukat kohalikku poekest Kingi Pood. Riigihangete eest vastutava Otepää abivallavanema Riho Karu sõnul tuli huvikooli renoveerida kahes osas eelarvevahendite puudumise tõttu. Karu kinnitusel kutsuti konkursile mitu firmat, kuid pakkumise tegi vaid Otepää Ehitaja. ?Eks see ole ehitaja risk pakkuda nii täpselt alla 2 miljoni piiri. Nemad ju ei teadnud, et teisi osalejaid pole,? arutles Karu ja kinnitas, et vallavalitsusest info konkurentide puudumise kohta ei lekkinud. ?See oleks ju korruptsioon! Ja vastavaid andmeid valdan siin ainult mina,? ütles ta.
    Tallinna kesklinnas asuv Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) remondib oma peahoonet jupikaupa ? igal aastal väheke. Kuigi siin ei saa rääkida otseselt objekti jaotamisest, on kool juba kolm aastat ehitustöid tegema kutsunud vaid ühe firma ? OÜ WalSekto. Ka jäävad summad napilt-napilt alla 2 miljoni krooni, mis lubab arvata, et tööd on valitud teadlikult just sellises mahus, mis lubab need läbi viia suunatud hanke abil. Nii remonditi mullu sööklat ja neljanda korruse ruume 1,95 miljoni, tänavu õppehoone ruume aga 1,99 miljoni krooni eest. TTK haldusprorektor Olev Mäekivi põhjendas WalSekto eelistamist sellega, et firma võitis 2001. aastal korraldatud avatud riigihanke. ?Kuna tööd jätkuvad vastavalt kooli õppeplaanile ja arengukavale, tellisime töid juba varem võitnud pakkujalt,? ütles Mäekivi.
    Tallinna Tehnikakõrgkooliga sarnaselt kasutab ka Kuressaare Ametikool oma õppehoone renoveerimiseks vaid ühe firma teenuseid. AS Karukell on suunatud hangetega koolilt tööd saanud ligi 5 miljoni krooni eest. Kooli haldusdirektori Arvo Kereme sõnul ei ole sellised objektid ehitajate jaoks väljakutsed. ?Oleme teinud pakkumisi osaleda erinevatele firmadele, kuid saanud eitavad vastused. Siit ka orientatsioon ühele firmale,? ütles Kereme. ?Firma plussiks peame seda, et erinevalt teistest kohalikest ehitusfirmadest kasutab ta minimaalselt alltöövõtjaid ning suudab seetõttu paremini organiseerida tööd ja püsida kokkulepitud graafikus.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Investori nädal: LHV uus nimiväärtus, USA tööhõive määr on taastumas
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Idufirmade juhid energiakriisist: talv võib tarbimise isu ära võtta
Tuleva talve üleelamine tuleb paras katsumus, nendivad energeetikaga seotud iduettevõtete Gridio, Fusebox, Sunly, Roofit.solar ja Fermi Energia juhid. Nad lahkavad, mis aitaks üha süveneva energiakriisi ajal pinnal püsida.
Tuleva talve üleelamine tuleb paras katsumus, nendivad energeetikaga seotud iduettevõtete Gridio, Fusebox, Sunly, Roofit.solar ja Fermi Energia juhid. Nad lahkavad, mis aitaks üha süveneva energiakriisi ajal pinnal püsida.
Tuntud varuosafirma vahetas suuromanikku
Balti Autoosade suuromanik, Soome ja Eesti juhtiv auto varuosade müüja Koivunen saab uue omaniku.
Balti Autoosade suuromanik, Soome ja Eesti juhtiv auto varuosade müüja Koivunen saab uue omaniku.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.