• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubandusjuht alustab nullist

    Valmisolek kõrgkoolipingist tulnust ise omale sobiv töötaja valmis voolida on siinmail veel üsna tavatu. Tavaliselt otsitakse töötajaks imeinimest, kel lisaks headele erialalistele teadmistele ka rikkalik töökogemus. Juhikohale saamisel on latt veelgi kõrgem.
    Prisma ja Lidli koolitus on ettevõtete erinevast kultuurist ja olemusest hoolimata sarnase põhimõttega ? alustades kõige madalamalt tasemelt liigub tulevane juht aste-astmelt oma ettevõtet, selle rutiine, töökohti ja tegevusvaldkonda tundma õppides ülespoole. Tulemuseks peaks olema jaekaubandusproff.
    Eesti turule vaikselt hiiliv Lidl tutvustas ennast kevadisel tudengimessil. Seni ajalehekuulutuste abil tööjõudu otsinud Euroopa ühe suurema discounter-keti esindaja selgitas toona üliõpilastele, milline näeb välja Lidli koolitus Saksamaal. Kassas istumisest ja poekoristamisest algav karjäär peaks kahe aasta pärast päädima näiteks piirkonnajuhi või logistikajuhi kohaga.
    Prisma keti kuulutus ilmus Eestis mõne nädala eest. Sealgi oodati kõrgkooli äsja lõpetanud või lõpetamas olevat noort ?õppima ja arenema juhiks jaekaubandusvaldkonnas.?
    Prisma keti juhi Arttu Laine sõnul otsitakse eelkõige õige mõtlemisega inimesi, kellest tulevikus võivad saada müügijuhatajad, klienditeeninduse juhatajad või ostujuhid. Praegu on eesmärgiks väljaõpetamiseks leida kuni kaks kandidaati.
    Erinevalt Lidlist on Prisma praktikaga põimunud koolituse kestvuseks 15 kuud. Laine selgutuste kohaselt on praktika jooksul iga paari kuu tagant Soomes nädalased intensiivsed koolitussessioonid, seal tutvutakse oma Soome kolleegidega, kes alustavad sama asjaga samal ajal.
    ?Praktikantidel on ka kodutööd, Eestis on neil oma juhendaja, kes võtab neid kaasa koosolekutele, läbirääkimistele,? ütles Laine. Koolituse lõpp toimub välismaal, kas Inglismaal või Prantsusmaal, ning esitada tuleb lõputöö.
    ?Säärase praktika on läbi käinud kõik Prisma omanikfirma S-Grupi juhid, seda ei pea häbenema,? tõdes Laine. Ta lisas, et alustas ise Prisma piimaosakonnas, kus hommikuti kell kuus tööle tulles tuli riiulid korda teha ja kaup riiulitele panna: ?Olin toiduosakonna müügijuhataja asetäitja abiline.? Tänavu suvest juhib 33aastane Laine neljast hüpermarketist koosnevat Prisma ketti.
    Lidli koolitatud eestlasi saab tegutsema asumas näha vast järgmisel suvel ? siis peaks läbi olema nende kaheaastane väljaõpe ja eeldatavalt rakenduma ka sakslaste plaan avada siinkandis oma poed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
USA tarbijakulutused detsembris langesid
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Täna avaldatud Tööministeeriumi majandusandmetest selgub, et USA tarbijakulutused langesid detsembris 0,6%, viidates majandus taastumise aeglustumisele, vahendab Reuters.
Foxway neelas konkurendi Taanis
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Rootsi IT- ja nutiseadmete ringmajandusega tegelev Foxway Group, kelle raskuskese asub Tartus, omandas taanlaste Dansk Computer Center A/S-i.
Riigi uus radarisüsteem avab tuuleenergiale suure osa Mandri-Eestist
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.
Kaitseministeeriumi uued radarid valmivad eelduslikult aastatel 2024 ja 2025. Kokku lähevad need maksma üle 70 miljoni euro, mille jaoks raha tuleb kaitseväe eelarve väliselt.