Sylvester läks Stora Enso rüppe

Aasta suurim ostu-müügitehing, metsatööstuskontserni ASi Sylvester müük Soome-Rootsi metsandushiiule Stora Enso Timberile sai lõplikult joone alla veebruaris, kui Sylvesteri endiste omanike arvetele laekus hinnanguliselt kuni kaks miljardit krooni, millest suurem osa on tulumaksu vältimiseks läbi erafirmade reinvesteeritud ettevõtlusesse.

Sylvesteri enamusosaluse müük on vaieldamatult läbi aegade suurim tehing Eesti metsatööstuses. Enamgi veel ? nagu on rõhutanud Sylvesteri impeeriumi alusepanija Mati Polli, on tegu lausa suurima tehinguga maailma metsanduses, sest omanikku vahetas saetööstus, mille aastane tootmismaht küünib ühe miljardi m³ni. Statistiliselt tuli Eestisse 2003. aasta I kvartalis rekordiliselt suur välisinvesteeringute voog ? 4,6 miljardit krooni. Rekordiline oli ka otseinvesteeringu kapitali voog Soomest.

Makromajandusest kokkuvõtteid tegeva Eesti Panga avalike suhete vanemspetsialisti Silver Vohu sõnul ei saa nad kommenteerida, kuivõrd üks või teine tehing võib mõjutada välisinvesteeringute sissevoolu kajastavat statistikat. ?Statistikaseadus ei luba rääkida üksiktehingutest, sest see võib kahjustada osapoolte ärihuve,? põhjendas Vohu.

Sylvesteri 97 osaniku arvele laekus raha veebruari keskel, kui väärtpaberite keskdepositioorium registreeris Sylvesteri aktsiate ülemineku Stora Enso Timberile. Sylvesteri omanike kinnitusel oli tehing rahaline ning see, kas ostja kandis raha üle aktsionäri isiklikule pangaarvele või vahetult enne tehingut moodustatud firma arvele, oli iga ühe vaba valik.

Enamik Sylvesteri suuraktsionäridest kasutas maksuameti aktsepteeritud skeemi, mille kohaselt on müügist saadud miljoneid võimalik liigutada läbi spetsiaalselt selleks loodud firma järgmistesse kasumit tõotavatesse äriprojektidesse, tasumata füüsilise isiku tulumaksu.

Kuigi Eesti kapitalile kuulunud Sylvesteri mahamüümist on võrreldud meie panganduse lipulaevade Hansapanga ja Ühispanga mahaparseldamisega, usub Stora Enso gruppi kuuluva ASi Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak, et Sylvsteri müük on tervikuna majandusele kasulik. ?Uued omanikud investeerivad palju raha Eesti saetööstuste arendamisse, eriti järeltöötlemisse,? räägib Pihlak. ?Teiselt poolt vabanes suur hunnik raha, mis mingis osas suundub taas metsatööstusesse ja puidutöötlemisse erineval kujul alates lehtpuutöötlemisest energeetikaprojektideni.?

Suuruselt kolmanda saetööstuse ASi Toftan juhataja Tiit Kolgi sõnul kuulub nüüd suurem osa Eesti metsatööstusest suurkontserni ning peab tegutsema vastavalt kontserni reeglite kohaselt. ?Rahvusvahelise börsiettevõtte staatuse tõttu piiravad reeglid oluliselt kohapealset otsustus- ja tegevusvabadust,? räägib Kolk. ?Samas on vähestel sõltumatutel saetööstustel tekkinud mõningaid eeliseid.?

Kolgi tähelepanekul on pärast Sylvesteri osaluse müüki oluliselt intensiivsemaks muutunud palgiimport Stora Enso juhtimisel. ?Palki on Eesti saetööstustele toodud koguni Rootsist,? lisab Kolk.

Keskmise suurusega saetööstuse ASi Finnforest Eesti tegevdirektor Tõnu Ehrpais on veendunud, et Eesti saetööstused hakkavad paratamatult üha rohkem ja rohkem joonduma Stora Enso Timberi toorainepoliitika järgi. ?Ilmselt ei hakka suurkontsern hinda dikteerima, aga suunama küll,? seletab Ehrpais. ?Sest kui väga suur osa toormest ostetakse ühe hinnaga, siis ega konkurendid saa elada teises maailmas.? Samas ei usu Ehrpais, et Stora Enso Timber hakkab toormehinda kujundades dumpingut tegema. ?Nende toormemahud on selleks liiga suured ja dumping poleks nende huvides,? põhjendab Ehrpais.

Stora Enso Timber on jätkanud Sylvesteri alustatud laiendamisplaane Balti riikides. Novembri lõpus avati Leedus Alytuses Leedu võimsaim saeveski, mille rajamine neelas 344 miljonit krooni. Järgmist saeveskit kavandab metsandushiid tuleval aastal Lätimaale Krustpilsi. Stora Enso lubab investeerida 1,3 miljardit krooni uutesse saeveskitesse Eestiga piirnevate aladel ja 0,5 miljardit krooni Eestis olemasolevate saeveskite turgutamisse.

Ainus Sylvesteri alustatud projekt, mis Stora Enso kontseptsiooniga ei ühildunud, oli Pärnumaale rajatud lehtpuud saagiv AS Sauga Saeveski. Uute omanike soovitusel lõpetas Sauga Saeveski väheväärtuslikuks peetava haava ja lepa saagimise ning keskendus kiiresti okaspuu saagimisele ja hööveldamisele.

Idee jätkata väheväärtusliku lehtpuu töötlemist tõi kokku osa Sylvesteri suuromanikest. Aktsiate müügist saadud raha toel on nad Pärnusse loonud edukalt tegutseva Lehtpuutöötlemise ASi, mis ekspordib oma tooteid nii Euroopasse kui Ameerikasse.