PRIA ja teised rahajagajad tuleb anda erakätesse

Saksamaal Berliinis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) raha projektidele jaotava firma Beratung & Service Gesellschaft Umwelti spetsialist Uta Schneider soovitas möödunud aasta oktoobris Eestis erastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse (EAS), põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) ning teised struktuurifondide rakendusüksused.

Toimetuse arvates on PRIA erastamise idee hea ja see tuleb ellu viia. Tänane Äripäeva kaanelugu näitab, et riiklik struktuur suhtub oma ülesannetesse hoolimatult.

PRIA on asutus, mis jaotab tänavu 2,3 miljardit krooni. Raha jagamiseks on ettevõte kiiresti paisunud. Praegu töötab PRIAs ligi 242 inimest. Tegelikult ei ole Eestisse vaja luua juurde riiklikku struktuuri, mis valib välja sobivaid äriprojekte ning otsustab nende vahel ELi abirahade jaotamise. Meil on sellised asutused erinevate pankade näol juba olemas. Riigi ülesandeks jäägu kontrollfunktsiooni täitmine.

Eesti ei pea leiutama jalgratast. Tasub võtta eeskuju Saksamaal korraldatud euroraha jagamisest, mida kirjeldati möödunud aasta 14. oktoobri Päevalehes ilmunud artiklis ?Saksa ekspert soovitab EASi erastada?. Saksamaal tegutseb üle 50 rakendusüksuse, kes võtavad vastu ELi struktuurifondide projekte, nõustavad ja annavad projektidele heakskiidu. Enamik neist üksustest on eraomanduses ja raha jagamiseks korraldab riik riigihankekonkursse.

Saksamaa näitel saab öelda, et eraomanduses olevate struktuurifondide kasutamisega kaasneb Euroopa Liidu abirahade jagamisel mitmeid plusse. Rahajagajate vahel on olemas konkurents, mis aitab tagada selle, et struktuuriüksused on ise huvitatud, et projektide valikul järgitakse korrektselt kõiki kehtestatud reegleid.

Konkurents on kasulik ka neile, kes abiraha taotlevad. Eitava vastuse korral on võimalik oma projektiga minna teise struktuuriüksusesse. Projekte valides ning osale taotlejatele eitavalt vastates võivad ka rahastamise üle otsustajad eksida. Kui on olemas mitu konkureerivat üksust, siis on võimalik taolisi eksimusi vältida. Uta Schneideri sõnul peavad erakapitalil põhinevad üksused pidevalt oma tööd parandama, riigiasutused võivad asja kergemini võtta. ?Eraettevõtted toovad süsteemi efektiivsuse,? märkis Schneider Päevalehele antud usutluses. Tema kinnitusel on Poolas, Ungaris, Slovakkias, Sloveenias ja Leedus juba rakendusüksuste erastamine käimas.

Eesti ametnike väitel on raha jagavaid eraettevõtteid raskem kontrollida. Enne abirahasid jagavate üksuste erastamist tuleb paika saada kontrolli- ja auditisüsteemid. See, et PRIA annab abirahasid ka enda töötajatega seotud firmadele, näitab, et kontroll selle asutuse tegevuse üle on meil tõesti puudulik. Erastamine aitab aga ka kontrolli tõhustada, sest riigi kõrval hoiavad abirahasid saavate projektide valikul silma peal ka abirahasid jagava erafirma konkurendid. Eraomanduses olevad struktuuriüksused hakkavad ka ise sobilikke projekte otsima ning nende finantseerimiseks Euroopa Liidult toetust taotlema. See aitab Eestis suurendada Euroopa Liidust saadava abiraha hulka.