Rahasadu Pärnu volikogus

Pärnu linnavolikogu osutus oma jõulueelsel ja aasta viimasel korralisel istungil heldeks ja täitis kuuleka päkapikuna linnavalitsuse soovi tõsta uuest aastast nende palka. Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaaliidu teerull töötas raekoja saalis laitmatult: laiaks sõideti nii opositsioonis oleva Res Publica kui Riigikogu liikme Mark Soosaare parandusettepanekud.

Linnapea palk on neljakordne Eesti keskmine (Res Publica soovitas küll kasutada Pärnu keskmist, mida aga ei saavat välja arvutada), mida arvestatakse 2002. aasta neljanda kvartali palga alusel. Kuna siis oli keskmine 6512 krooni, on linnapea põhipalk alanud aastal 26 048 krooni senise 17 800 krooni asemel. Arvestades seda, et Pärnu meer Väino Hallikmägi saab viiendiku kuupalgast veel esinduskuludeks, tõuseb tema sissetulek 31 257 kroonile (kasv seega 8 248 krooni).

Abilinnapead ja linnapea rahandusnõunik pälvisid 80 protsenti meeri palgast. Seega hakatakse neile maksma senise 15 000 krooni asemel 20 858 krooni kuus. Koos lisatasudega linna osalusega äriühingute nõukogudest, on nende kogusissetulek 25 158 krooni (kasv 5 858 krooni).

Et mõõdutundetu palgatõstmine linnakodanike õiglustunnet päris jalust ei lööks, pandi palka juurde kõigile linnaametnikele. Linnasekretäri palk on 14 000, kuid võib tõusta 17 000-24 000 kroonini, struktuuriüksuste juhid saaksid praeguse 11 000-13 000 krooni asemel uuel aastal 13 000-19 000 krooni. Üks kõrgem linnaametnik aga avaldas kahtlust, kas neile midagi jagubki.

Tegelikult peaks jaguma küll, sest uuest aastast on kahekordistatud maamaksumäära, koos poliitilise linnavalitsuse palkadega tõusis Pärnus märkimisväärselt lasteaia õppetasu (seniselt 125 kroonilt 200 kroonile kuus). Mida arvab avalikkus maksumaksja taskute tühjendamisest, see Pärnu linnavalitsejaid ei huvita.

Autor: Kalev Vilgats