Aastaaruande lisasid tuleb koostada rohkem

Raamatupidajatel on kiired päevad, sest tuleb tegeleda majandusaasta aruande koostamisega. Järgnevalt mõned tähelepanekud, mida raamatupidajad peaksid kindlasti silmas pidama 2003. a majandusaasta aruande koostamisel.

Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) 2 kohaselt peab raamatupidamise aastaaruanne olema selgelt eristatav muust majandusaasta aruandes esitatud infost. Raamatupidamise aasta aruandes tuleb selgelt välja tuua aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. Need on nõuded, mida paljud raamatupidajad oma aruannete koostamisel ei ole järginud.

Vastavalt uuele raamatupidamise seadusele (RS) koosneb majandusaasta aruande koosseisus esitatav raamatupidamise aastaaruanne neljast põhiaruandest, milledeks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne. Nii bilansi kui ka kasumiaruande kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Seda liigendust koos selgitustega on parem teha aruande lisades. Raamatupidamise aastaaruande lisasid tuleb igal raamatupidamiskohustuslasel koostada palju rohkem kui seni, sest nii RS kui ka kõik RTJid esitavad nõudeid lisade koostamiseks.

RS kohaselt peab lisades avalikustama: 1) kas raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamise tavale või lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest; 2) milliseid arvestuspõhimõtteid on kasutatud aastaaruande koostamisel; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Lisaks sellele esitab iga RTJ oma spetsiifilised nõuded lisades avalikustatava info kohta.

RTJ 2 kehtestab reeglid varade ja kohustuste ning tulude ja kulude saldeerimise kohta. Üldjuhul selliseid saldeerimisi - kajastamist netosummas - teha ei ole lubatud.

Varade (nõuete) ja kohustuste saldeerimine on siiski võimalikud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Selleks peab olema kahepoolne kirjalik kokkulepe.

Tulude ja kulude saldeerimine ei ole samuti lubatud, välja arvatud juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis eraldivõetuna ei ole olulised. Siin on raamatupidajatel palju mõtlemisainet, sest ilmselt on kõigil ettevõtetel selliseid tulusid ja kulusid nagu näiteks elektrikulu, telefonikulu, veekulu jne, mida tasutakse ise ning esitatakse arveid edasi. Nendel juhtudel esitab ettevõte edasi kas elektri, telefoni või veekulu arve. Käibemaksukohustuslasena lisab sellele ka käibemaksu ning deklareerib ka käibedeklaratsioonis. Raamatupidamisarvestuses aga kajastatakse see tulu kasumiaruandes vastava kulukirje vähendusena. Juhul, kui seda on oma raamatupidamise programmis keeruline muuta, tuleks lisada oma kontoplaani vastavad uued kontod ning aruannetes vähendada selliseid kulusid saadud tulude võrra.

RTJ 5 lubab teha üks kord materiaalse põhivara ümberhindluse juhul kui põhivara õiglane väärtus erineb oluliselt selle bilansilisest jääkväärtusest, tingituna vähemalt ühest järgnevast asjaolust: 1) objekt on soetatud 1995. a või varem; või 2) objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed.

Soovitan siinjuures kõigil väga kriitiliselt suhtuda oma põhivarasse, sest selline luba on vaid üks kord rakendamiseks.

Autor: Anne Nuut