Ettevõtteid kummitab kiire tööjõukulude kasv

Eile avaldas statistikaamet ettevõtluse kogukäibe, kasumi, efektiivsuse ja investeeringute näitajad, seisuga III kvartal 2003. Realiseerimise netokäive kasvas aastaga 9,6%, tööviljakus 9,4%, kuid tööjõukulud kasvasid eelmisi näitajaid ületavalt 10,9%.

Ehkki üldine olukord ei ole väga hull, on Äripäeva arvates ettevõtluse ?kitsas king? tööjõukulude kiire kasv ? kiirem, kui seda võimaldaks tootmismahtude ja tööviljakuse tõus. Me ei näe ette, et see trend muutuks, kuna tööjõuturu avanemisega Euroopa Liidus kasvab tööjõu hind veelgi. Seega on ettevõtjad sunnitud silmitsi seisma järjest kasvavate väljaminekutega tööjõule ja konkurentsis püsimiseks seda aspekti rohkem teadvustama.

Eelmise aasta lõpus ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitluse järgi on palgakasvu prognoos keskeltläbi üksnes 5%. Käärid tulenevad sellest, et kvalifitseeritud tööjõule, mida on Eestis niigi vähe, tuleb palka maksta paraku vastavalt meie tööjõuturu situatsioonile, mitte aga vastavalt olukorrale näiteks meie eksporditurgudel. Eurotsooni majanduskasv on nigelad üks-kaks protsenti, mis ei võimalda hetkel eksporti kiiresti suurendada. Samas on eksport ühe väikeriigi jaoks üks väheseid kiirendusmootoreid. Küll aga võib leevendust tuua turgude senisest laiem avanemine 1. maist 2004. Rakendatud tööjõule tuleb küll rohkem maksta, aga kaupa on loodetavasti lihtsam turustada.

Efektiivsusnäitajate halvenemist võib olla põhjustanud ka meie allhankija-staatus. Kes turustab kallimat lõpptoodangut, sellel on paremad võimalused oma kasumimarginaali kasvatamiseks. Tehes aga vaid üksikuid operatsioone toote kallal, on vähe võimalusi hinnakujunduses kaasa rääkida, ent tööjõukulud kasvavad endiselt ka allhankijal.

Palgakasvu ennaktempole, võrreldes töö tootlikkusega, võib endiselt mõju avaldada ümbrikupalkade osatähtsuse vähenemine ? tegu on igati positiivse protsessiga. Kui ?must? palk muutub legaalseks, kasvavad maksulaekumised, väheneb ebaterve konkurents ühe ja sama haru ettevõtete vahel, ettevõtluskliima tervikuna paraneb. Loodame seega, et efektiivsusnäitajate halvenemine on osaliselt ?statistiline?. Kogu ettevõtlussektori taustal paistavad silma veondus, laondus ja side, mille efektiivsusnäitajad on väga head: umbes kümneprotsendise palgakasvu juures on käibe ja tööviljakuse kasv umbes kaks korda suurem. Teenitud summaarne kasum, tõsi, jääb aasta varasemale veidi alla.

Kui võtta ettevõtete uuritavaid majandusnäitajaid juurde ? kas või kogukasum ja kogurentaablus ?, siis paraneb hetkemulje veelgi. Ettevõtted teenisid III kvartalis 7,2 miljardit krooni kasumit (+12,4%), kogurentaablus jäi muutumatult 9 protsendi peale. See näitab, et hetkeolukorral pole ehk vigagi, kuid tulevikuperspektiiv ei pruugi sama hea olla.

Palgakasv ei saa pikal distantsil ületada tööviljakuse kasvu, vastasel juhul jõuavad ettevõtted välja kahjumisse. Mis aitaks? Tööviljakust aitab tõsta investeerimine moodsasse tehnoloogiasse: investeeringud põhivarasse kasvasid 15 protsenti 6,2 miljardi kroonini. See on hea potentsiaal, mis pole jõudnud ehk täies mahus rakenduda.

Autor: ÄP