Eesti ettevõte saab ELis investorile atraktiivsemaks

Andrus Viirg 07. jaanuar 2004, 00:00

ÜRO Kaubandus- ja Arengu Konverentsi (UNCTAD) aastaväljaande ?World Investment Report 2003? andmetel on välismaiste otseinvesteeringute vood jätkuvas languses. Aastatel 2001-2002 langesid investeeringud maailmas kokku 61%, mis on kolme viimase aastakümne tõsiseim tagasilöök. Välismaiste investeeringute aktiviseerumine on võimalik alles alanud aastal.

Välismaiste otseinvesteeringute märkimisväärse kahanemise on põhjustanud mitmete tegurite koosmõju: arenenud riikide nõrgad majanduskasvud, pikaajaline langustrend aktsiaturgudel, korporatiivsed skandaalid, ettevõtete kasumlikkuse langus ja privatiseerimisvõimaluste vähesus.

Suurimad tagasilöögid on aset leidnud USAs ja Suurbritannias, samuti Aafrika ja Ladina-Ameerika riikides. Tänu 2002. aastal Hiinasse tehtud rekordilistele rahapaigutustele on otseinvesteeringud Aasiasse langenud minimaalselt.

Huvitava näitena võib tuua Luksemburgi, mis on ehk ka eeskujuks Eestile. See väikeriik oli 2002. aastal nii maailma suurim investorriik kui ka investeeringute saaja. Luksemburgi läbis mõlemas suunas umbes viiendik kogu maailma välisinvesteeringute voogudest.

Luksemburg on meelitanud oma soodsa maksupoliitikaga holding-tüüpi firmadele ja firmade peakorteritele mitmeid rahvusvahelisi korporatsioone oma ühinemis- ja ülevõtmistehinguid sõlmima just selles riigis. Näitena võib tuua telekommunikatsiooni sektorist Voda-fone?i-Mannesmanni ühinemise 2000. aastal ja Euroopa ühe suurima terasetööstuse grupi Arcelor moodustamise 2001. aastal peakorteriga Luksemburgis.

Välismaised otseinvesteeringud Kesk- ja Ida-Euroopasse on jäänud stabiilseks vaatamata globaalsele langustrendile.

Kahjuks sai Eesti tunda välisinvesteeringute mahu pea kahekordset langust 2002. aastal (5,2 miljardit krooni) võrreldes eelmise aastaga (9,4 miljardit krooni).

Sellest hoolimata on Eesti Kesk- ja Ida-Euroopas mitme investeerimisvoogude näitajaga üks edukamaid riike. Näiteks on Eestis välismaised otseinvesteeringud kumulatiivselt ühe elaniku kohta 3 100 dollarit, mis on T?ehhi järel teine tulemus. Välismaiste otseinvesteeringute suhe SKPsse on 65.9%, mis on regiooni parim.

2003. aastal tuli Eestisse otseseid välisinvesteeringuid suurusjärgus 8 miljardit krooni. Investeeringute sissevool 2003. aasta esimesel poolaastal oli juba küllaltki suur, ulatudes 5,9 miljardi kroonini. Selle üheks põhjuseks oli metsatööstuse Sylvester müük Stora Ensole.

Ootame Norra kapitali osakaalu tunduvat tõusu seoses kahe suurprojekti algusega: Larvik Cell tselluloositehase rajamine Kundas (1.5 miljardit krooni) ja Linstow Interna-tional kaubanduskeskuse ehitamine Tallinnas (umbes 600 miljonit krooni). Oodata on ka otseste Venemaa investeeringute osakaalu tõusu. Rajamisel on Kuzbasrazrezugol söeterminal Tallinna Sadamas (umbes 800 miljonit krooni) ja Uralvagonzavod tsisternvagunite tehas Ida-Virumaal (umbes 150 miljonit krooni).

Euroopa Liidu (EL) laienemise kontekstis võib oodata otseste välisinvesteeringute voogude aktiviseerumist, eriti uutesse liikmesriikidesse. EL struktuurfondidest on tulemas märkimisväärsed summad ettevõtluse arendamiseks.

Eestisse on oodata ajavahemikus 2004?2006 umbes 5 miljardit krooni. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on saamas oluliseks asutuseks raha kanaliseerimisel Eesti ettevõtlusesse. Et ELi pakutud abivahendeid täies mahus ära kasutada, tuleb tagada kaasfinantseerimine Eesti riigilt 25% ja eraettevõtluselt 25%.

Tegemist on suurte summadega ja arvata võib, et suur osakaal vahenditest kasutatakse tänu välisettevõtete ja nende investeeringutele Eestisse.

Siin saab hea võrdlusena tuua Hispaania ja Portugali ühinemise ELiga 1985. aastal, kus välisinvesteeringute vood mitmekordistusid. Kas ka Eestis oleks selline areng võimalik?

Arvan, et osaliselt, sest Eestil on märgatavalt raskem suurinvesteeringuid meelitada kui suurtel uusliikmetel. Meie turg ja tööjõu ressurss on piiratud. Soome ja Rootsi investeeringute ülekaal Eestis on põhiliselt seotud Läänemere regiooni teenindamisega ? Eestit kasutatakse kui odavat tootmisbaasi. Kas see on piisav argument EL suurriikide ettevõtjatele? Vist mitte, kuigi odavam kulubaas jääb meile ikkagi veel mõneks ajaks.

Samas on Eestis viimastel aastatel täheldada ettevõtete koondumisi suuremateks. Teatud hetkest muutuvad sellised ettevõtted atraktiivseks sihtgrupiks veel suurematele strateegilistele investoritele ja Eesti saab osaks globaalsetes tootmisvõrgustikes.

Haridussüsteemi tugevdades ja teadus- ja uurimisasutuste infrastruktuuri parandades saame konkureerida teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringutele. Hetkel puudub Eestis kriitiline mass ettevõtteid kõrgtehnoloogia valdkonnas.

Ainuke võimalus olukorda parandada on koostöö Põhjalaga teadmistepõhise piirkonna arendamisel, et olla atraktiivne nii Aasia kui ka Ameerika rahvusvahelistele ettevõtetele nende arendustegevuses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing