Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bussifirmad jagavad konkursse vaidlustades turgu ümber
?Pole ühtegi hanget, mida poleks vaidlustatud,? ütles riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv. Tema hinnangul on vedajate kaebused olnud põhjendatud, sest maavalitsused seavad riigihanke ostjana kummalisi tingimusi, mida pole võimalik täita. Ta tõi näiteks Pärnumaa, kus kõigilt pakkujailt nõuti pesula olemasolu lõpp-peatustes, ja Ida-Virumaa, kus vedajad pidid korraldama sõidukite garažeerimise liini alguses ja lõ. ?i ole need vedajad midagi nii pahatahtlikud, kui maavalitsuste ametnikud näata pü, ?lausus Sarv.
Sarve nõunik Peeter Milvere lisas, et tegu on vedajate sooviga turgu ümber jagada, mida maavalitsused sageli ei aktsepteeri. Siis tehaksegi tingimused sellised, et need sobivad paremini mõnele konkreetsele vedajale, ütles ta, lisades, et sageli tahetakse konkursi kaudu pikendada lihtsalt lepingut praeguse bussifirmaga.
ATKO Grupp, mille rohkem kui 200 bussi vuravad enamiku Eesti maakondade teedel, on vaidlustanud ühistranspordi riigihanked Lääne-, Pärnu-, Ida-Viru ja Harju maakonnas. Kontserni nõukogu esimees Arvo Sarapuu ütles, et ei saa leppida olukorraga, kus maavalitsused teevad avaliku bussiliini riigihanke kvalifikatsioonitingimusi koostades sisuliselt suunatud pakkumisi kindlatele firmadele. Näiteks nõuab Lääne maavalitsus töölepingu seadust rikkudes, et sealsete bussijuhtidega oleks sõlmitud eellepingud. ?Võimatu on leida 32 juhti, kes oleks valmis meiega lepingu sõlmima veel enne, kui konkursi tulemused selgunud,? rääkis ta.
Sarapuu tõdes, et ajutiste lepingutega ei saa kuigi kaua jätkata, sest firmadel pole võimalik sellises olukorras investeerida sõidukipargi uuendamisse. Vaja oleks lepinguid 7?10 aasta peale.
ATKO kontsern omandas eelmisel aastal Harjumaa Liinid, mille bussid olid selleks ajaks vananenud ja tänaseks on ligi 30 neist välja vahetatud. ?Soovime pakkuda konkurentsivõimelist teenust üle Eesti ja siseneda ka kohalikele turgudele,? lausus firmajuht. Ta tõi näiteks Järvamaa, kus ATKO tulekuga kohaliku Assotransi kõrvale teenuse kvaliteet märgatavalt paranes.
Sarapuu ütles, et tal pole midagi konkursi vastu, kui tingimused on mõistlikud. Sarapuu sõnul peaks välistatud olema pakkumise võitmine liiga madala hinnaga. Näiteks pakkus Taisto Harjumaal liinikilomeetri hinnaks 3.20 koos käibemaksuga. ATKO protestis selle, sest alla 8 krooni pole nende hinnangul võimalik Harjumaal reisijaid vedada.
Harju maavalitsuse ühistranspordi nõunik Adolf Tur ütles, et nende reisijateveo riigihange on kohtus vaidlustatud juba 2002. aasta oktoobrist alates ja tänaseks otsaga ringkonnakohtusse jõudnud. ?Vaieldakse vaidluse enda pärast, sisulist arutelu pole,? lausus ta.
Turi sõnul on osa süüd ka uuel riigihangete seadusel, mis näiteks ei näe ette, et liiga madalat hinda pakkunud firma saaks konkursilt kõrvaldada. Tur ütles, et ta on teinud ettepaneku, mille kohaselt võiks vana vedaja ilma igasuguse konkursita jätkata juhul, kui temaga rahul ollakse.
Lääne maavalitsuse nõuniku Harri Ermani hinnangul on konkursitingimuste lõputu vaidlustamine ametnike aja ja maksumaksja raha raiskamine. ?Pakkumiseni ei jõutagi, sest vaidlustatakse juba kutsedokumendid,? selgitas ta. Avalike bussiliinide riigihange tuleks Ermani sõnul üldisest seadusest välja võtta ja seda võiks reguleerida ühistranspordiseadus.
Tema hinnangul vaidlustab praegu hankeid üks kindel punt firmasid, kel endal pole võimalusi kvaliteetse teenuse osutamiseks või kes on oma maakonnas võlglaste nimekirjas. Tulemusena on ühistranspordi areng seisma pandud.