Tartumaa talunikud koorivad kartuleid ühises firmas

Reola Kartuliühistu juhatuse esimehe Peeter Leppiku kinnitusel on nad kiiresti endale saanud Tartu suuremad kliendid. ?Müüme praegu toitlustus- ja kulinaariaettevõtetele ning koolisööklatele päevas 2 tonni kooritud kartuleid,? räägib Leppik ja lisab, et nende eesmärk on rahuldada kogu Tartu vajadus ehk koorida päevas 3 tonni kartuleid. Lisaks kartulile töötleb Reola Kartuliühistu kümmekond töölist üleeile pidulikult avatud tsehhis ka porgandit.

Enne kohaliku kartulikoorimistsehhi käivitumist mullu oktoobris kasutas enamik Tartu söögikohtadest Harjumaa köögiviljatöötlejate kooritud kartulit, mida vahendasid hulgifirmad.

Harjumaal tegutseva kolme suurema köögiviljatöötleja käes on kartulikasvatusspetsialistide hinnangul umbes 60 protsenti kooritud kartuli turust. Näiteks Tallinna toitlustusasutused vajavad umbes 100 tonni kooritud kartulit nädalas.

?Me ei tulnud ju tegelikult tundmatule turule ? oleme Tartumaal kartulikasvatuse, müügi ja mitmed meist ka kööginurgas koorimisega tegelenud aastaid,? põhjendab Peeter Leppik kiiret turuvallutust. Leppik ei eita, et turu võitmisele on kaasa aidanud ka konkurentidest madalam hind.

MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimehe Kalle Hamburgi sõnul hakkab otsa saama aeg, kui söögikohtadele koorisid pensionärid suvalises kööginurgas kartuleid. ?Üha karmimad nõuded sunnivad toitlustusasutusi kasutama kartuleid, mis on kooritud spetsiaalselt selleks kohaldatud ja atesteeritud kohtades,? lausub Hamburg.

Ülenurme valla suuremad kartulikasvatajad erastasid kümme aastat tagasi Ülenurme kolhoosi endise kartulihoidla, sama katuse all asunud sorteerimispunkt läks puidutööstuse kasutusse. Kui puidutööstus eelmise aasta kevadel välja kolis, otsustasid kartulikasvatajad raha kokku panna ning rajada hoidlate kõrvale koorimiskoja.

Reola Kartuliühistu juhatuse liikme Raivo Randoja andmeil on ühistu seitse liiget investeerinud koorimistsehhi kokku 3,5 miljonit krooni. ?Endise puidutööstuse ruumide ümberehituseks saime SAPARDist 1,1 miljonit krooni toetust,? täpsustab Randoja. ?Meie Soome päritolu koorimisliin on neljas omataoline Eestis.? Reola Kartuliühistu loodab investeeringud viie aastaga tagasi teenida.

Eelmise aasta lõpus aasta põllumeheks valitud köögivilja kasvatava Laheotsa talu peremees Johannes Valk alustas ta masinkoorimisega seitse aastat tagasi. ?Ma pole koorimise poolt eriti arendanud, sest kooritud kartuli eest ei maksta väärilist hinda,? räägib Valk. ?Seepärast koorin mina vaid kehvema sordi kartuli ehk kartuli, millest muidu on raske lahti saada.?

Kooritud kartuli põhitarbijad on toitlustusettevõtted. Jaevõrgu kaudu müüakse vaakumpakendites vaid 3?5 protsenti kooritud kartulist. Võrreldes kartulikotis müüdava musta kartuliga on kooritud kartul kolm korda kallim ja võrreldes pestud ning pakendatud kartuliga on kaks korda kallim. Masinkoorimisel läheb ligi pool kartulist kaotsi.