Riigivisiit viis linnapea koju ja presidendilossi

Presidendiga kaasas olnud ärimehed ja ajakirjanikud said suruda kätt ja rääkida presidentide ja ministritega, nautida maanteel katkematut autosõitu kiirusega 200 km/h lubatud 100 km/h asemel, käia presidendilossi tagatubades ja linnapea kodus. See tähendas, et paari päevaga oli võimalik kohtuda riigi kõige tähtsamate inimestega ning käia kõige tähtsamates kohtades.

Möödunud nädala kolmapäevast laupäevani Eesti-Küprose silda ehitamas käinud ametlik delegatsioon koosnes peamiselt presidendi kantselei ja välisministeeriumi ametnikest. Lisaks äridelegatsioon ja pressidelegatsioon. Kokku ligi 40 inimest.

Äridelegatsiooni liikmed maksid sõidu eest 40 000 krooni. See summa aitas katta paarisaja tuhande kroonise eelarvega reisi kulusid. Kaubanduskoja juht, ehitusettevõtja Toomas Luman oli ametliku delegatsiooni liige. Eesti Panga juht Vahur Kraft oli samuti ametlikus delegatsioonis, tema roll oli kontaktide loomine kohaliku keskpangaga.

Eesti ärimeestel on Küprosel vedanud, sest Eesti aukonsul on üks Küprose olulisemaid majandustegelasi Michael Zampelas. 65aastane Zampelas on kolmekümne aastaga nullist üles ehitanud kohaliku võimsaima konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers. Praegu on ta Küprose pealinna Nikosia linnapea. Kontakt Eestiga tekkis tal kümmekond aastat tagasi, kui ta korraldas ühe Eestit puudutava esitluse.

Eesti ettevõtjatele oli Zampelas organiseerunud rea kohtumisi kohalike ettevõtjatega. Näiteks Kalevi juhile Heino Priimägile, kes leidis Eesti maiustest huvituvad ettevõtjad. Priimägi oli leitud kontaktide üle silmanähtavalt õnnelik ja tema silmad särasid teistest ettevõtjatest enam.

Küpros on toiduainetööstusele atraktiivne, sest suveperioodil tuleb kasvab saare elanikkond 200 000 ostujõulise inimese võrra. Peale kartuli ning puuviljade veab Küpros enamiku toiduainetest sisse.

Ehitusettevõtjad eriti vaimustunud ei olnud. Küsimusele, kas Küprosel on Eesti ehitajatel midagi teha, vastas ehitusettevõtja Tiit Kuuli: ?Ei ole.? Eesti Ehituse juht Toomas Luman nõustus. ?Tööjõu hind on odav,? lisas Luman. Tema sõnul on Küprosel sotsiaalmaks vaid 13%, sedagi kuni teatud piirini.

Lumani sõnul on Küprosel huvitav laevanduses, finantssektoris ja turismi vallas. Eestile olulist IT-sektorit ei peeta Küprosel oluliseks. Näiteks ütles kohaliku kaubanduskoja asepresident otse välja, et madala maksu tõttu pole vaja tehnoloogiat rakendada, selle asemel teevad töö ära inimesed. Tööpuudus Küprosel puudub ja tööjõust tuntakse suurt puudust.

Küprose ja Eesti kaubavahetus on marginaalne. Kummalgi suunal liigub aastas vaid miljoni euro eest kaupa. Välismaiste otseinvesteeringute poolest Eestisse on Küpros kolmandal kohal. See on seotud laevandusega, Tallinki laevad on näiteks Küprosel registreeritud. Tallinki turundusjuhi Viljar Jaamu sõnul tuleneb see Küprose kogemusest ja protseduuride lihtsusest, näiteks kindlustuse ja pankadega asjaajamisel.

Lisaks laevandusele pakub Küpros võimalusi turismi vallas. MootorReisi juht Hugo Osula ütles, et tema Eurolines?i bussid küll Tallinnast Nikosiasse sõitma ei hakka, aga Küprose ettevõtjad on huvitatud bussiühendustest Lõuna-Euroopaga. Aukonsul Michael Zampelase sõnul on kavas avada taas lennuliin Tallinna ja Küprose vahel.

Huvi Eesti vastu on Küprose poolelt suur. Kohaliku kaubanduskoja korraldatud Eestit tutvustavale äriseminarile oli kogunenud kuni 50 ettevõtjat. See on suur arv Küprosel, kus on kõigest 800 000 elanikku.

Küprose elatustase on Eesti omast kaks korda kõrgem. Küpros Euroopa Liidult majanduslikku abi ei oota. Abi saab olla poliitiline, kuna Küpros on huvitatud Türgi okupatsiooni lõppemisest riigi kirdeosas.