Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fotodokumentalistika näitusesaalis
Ma ei osanud arvatagi, et Vaal Galeriis eksponeeritud suures formaadis ajalehepildid (portreed, sündmused, reportaažid, lavastused) annavad mõjusaima ja ausaima läbilõike meie ühiskonnast, näitavad halastamatult tegelikkust paremalt ja pahemalt poolelt. Hea foto ütleb rohkem kui sada sõna.
Ma ei tea, mitmesaja pildi hulgast jäi sõelale 40, aga kõik need näitusele välja pandud fotod on kunstiteosed. ?Kvaliteetsest pressifotost on maailmas ammu kujunenud kunstimõiste ja kunstiavalikkuse tähelepanuobjekt. Elujõulist fotodokumentalistikat tehakse peamiselt leheruumi kõrvalt ning ajakirjanduskogemuste ümbermõtestamise tulemusel. Kuna ühte teisest pole võimalik irrutada, jäävad fotodokumentalistika paradiisiks kvaliteetajakirjandus ja ni?iväljaanded,? sedastab näituse kuraator Eha Komissarov.
?Lähimälu? on tähelepanu vääriv projekt ja selle fotodest võiks kauni albumi või suureformaadilise kalendri (nagu Äripäeva 2004. aasta seinakalender) koostada. Kindlasti sobiksid niisugused trükiseid kingitusteks ja küllap ka turistid ostaksid neid mälestuseks Eestist ning Andras Kralla, Maiu Kurvitsa, Meeli Küttimi, Julia-Maria Linna, Raul Mee ja Erik Prozese looming leiaks laiema kõlapinna maailmas.
Praegu veel tuleb nende töödest ülevaate saamiseks Tselluloosi mäele Vaal Galeriisse minna.