Kohtla-Järve majaelanike ja Kohtla-Järve Soojuse vahelistest pingetest tulenevate sündmuste tõttu esitas soojatootja avalduse kriminaalasja algatamiseks.
Neljapäeval algatas Ida politseiprefektuur kriminaalasja, et uurida, kas Kohtla-Järve Soojuse (KJS) avalduses esitatud faktidel on kuriteo koosseisu tunnused. Soojatootja teatas politseile, et ajavahemikus 9.-10. jaanuarini tungisid tundmatud isikud omavoliliselt Kalevi 16 asuvatesse soojussõlmedesse, eemaldasid plommid ning avasid ebaseaduslikult siibrid. Firma hindab seda kui energia kasutamist tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, kirjutab Põhjarannik.
Samuti viitab soojatootja oma avalduses 10. jaanuaril aset leidnud juhtumile, mil KJSi soojusvõrgu tehniline juht Gennadi Loginov meelitati Kalevi 16. maja keldris asuvasse nõupidamisruumi ning pandi seejärel sinna luku taha. Soojafirma teatel viibis Loginov luku taga 15-20 minutit ning hindab sellist käitumist kui seadusliku aluseta vabaduse võtmist.
Kalevi 16. maja ümber toimuv on lahterdanud vastasleeridesse ka KJSi omanikud ? enamusaktsiaid omava Eesti Energia ning Kohtla-Järve linna. Linnavõimud on võtmas seisukohta, et soojaprobleemide lahendamine saab võimalikuks, kui monopoolses seisus olevalt soojatootjalt soojustorustikud ära võtta ning need linnale üle anda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selline seisukoht on aga tugevalt ärritanud Eesti Energiat, kellele kuulub 60 protsenti KJSi aktsiatest. Eesti Energia finanantsdirektor ja KJSi nõukogu esimees Sandor Liive ütles, et aastal 2004 ei peaks enam tõsimeeli rääkima soojusvõrkude sundvõõrandamisest.
'Olukorra teeb eriti koomiliseks see, et vara sundriigistamist nõuab linn, kes on kaude ise selle vara kaasomanik. Raske uskuda, et soojusvõrkude enda kätte saamine aitab sotsiaalprobleemidega mitte toimetuleval institutsioonil ühtäkki soojamajandust paremini korraldada,' ütles Liive.