Eesti saab Euroopa Liidu (EL) eelarvest aastatel 2007?2013 võrreldes vahemikuga 2004?2006 veelgi rohkem raha, kui ise eelarvesse maksab.
?Kui kolme aasta jooksul saame Euroopa Liidu eelarvest kolm korda rohkem raha, kui ise sisse maksame, siis 2007?2013 saame üle 3,5 korra rohkem,? ütles Eesti Päevalehele rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets Euroopa Komisjoni töödokumendile viidates. ?Ükskõik, kas oleme rohkem või vähem optimistlikumad läbirääkimiste suhtes, Baltimaad ei tohiks kehvemasse olukorda sattuda kui praegu.?
Järgmise eelarveperioodi suurimad kaotajad on asekantsleri sõnul Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Iirimaa ja Holland.
Kui suureks kujuneb järgmine ELi eelarve, oleneb Mändmetsa sõnul sellest, kuhu seatakse eelarve lagi ? kas 1,24 või näiteks 1 protsendile liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Tema sõnul jäävad reaalsed kulutused tänavu ühe protsendi kanti SKTst, sest näiteks Ungaris ei ole Sapardi raha veel avanenudki.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine küsimus on see, et kuigi toetust saavate alade alt jääb välja osa seni toetusi saanud piirkondi Hispaanias, Soomes, Rootsis jm, on üldine lähenemine, et neile peaks säilima üleminekuperiood. Sellest sõltub, kui palju raha saavad juurde uued liikmesriigid.
Mustandis ei ole tema sõnul midagi sellist, millega Eesti ei peaks nõus olema. ?On räägitud Euroopa maksu kehtestamisest ja kompensatsioonidest enim eelarvesse panustavatele riikidele, kuid meie oleme nendele vastu ning need jäävadki ilmselt tulemata,? ütles ta.
Euroopa Komisjon avaldab ametlikult oma ettepanekud seoses järgmise eelarveperioodiga veebruaris. Komisjoni hinnangul võiks alates 2007. aastast eelarve aastane maht kasvada 100 miljardilt eurolt 120 miljardile eurole.