Carlsberg tungib Saksa õlleturule

Holsteni suure müügivõrgu abil saaks Carlsberg laiendada oma õllede müüki Saksamaal ja tõsta Schleswig-Holsteini ja Hamburgi liidumaal nende turuosa kuni 35 protsendini. Taani firmal omakorda aga avaneks ostu järel võimalus laiendada Saksa õllede pakkumist Suurbritannias ja Venemaal. Holsteni tuntuim õllesort on Holsten lager No.1, mida müüakse üle Saksamaa ja eksporditakse 90 riiki, ning peale selle Lübzer, Feldschlosschen, Astra ja Duckstein.

?Moodsa tootmise ja kõrgeimatele rahvusvaheliste kvaliteedinõuetele vastava Holsteni omandamisega paneme aluse oma juhtiva turupositsiooni kindlustamisele Põhja-Euroopas,? kirjutas Carlsberg pressiteates.

Carlsberg on pakkunud Holsteni eest 16,7 miljardit krooni, kuid ostmise järel tahab ta selle tükeldada ning maha müüa Holsteni mineraalveetootmise 2,5 miljardi eest. Lisaks soovib Saksa Bitburger omandada Holsteni Königi ja Licheri õlletehase, pakkudes nende eest 7,3 miljardit krooni.

Carlsbergi enda teatel on ta juba saavutanud perekond Eisenbeissiga 51% Holsteni aktsiate ostmise kokkuleppe ning pakkunud ülejäänud aktsionäridele sama hinda 38 eurot (594,7 krooni) aktsia kohta.

Carlsbergi ostutehingut on asunud uurima Saksa börsi- ja finantsinspektsioon. Sellele pakub huvi, miks Holsteni aktsia läks järsule tõusule esmaspäeva õhtupoolikul, kui tehingust teatati päev hiljem. Inspektsioon peaks uurimise lõpetama veebruaris ning positiivse vastuse korral on oodata ametlikku pakkumist märtsi keskel.

Saksamaa on USA ja Hiina järel maailma suuruselt kolmas õllevalmistaja, kokku toodetakse seal aastas 108 miljonit hektoliitrit õlut. Kuid turg on väga killustatud, tootjaid on seal 1279. Paljud neist on sattunud raskustesse, sest Saksamaal on õlle tarbimine kümne aastaga vähenenud 20 liitrit inimese kohta, olles praegu 121,5 liitrit inimese kohta.

Killustatust ära kasutades on rahvusvahelised õllekontsernid viimastel aastatel jõuliselt pürginud Saksamaa turule. 2001. aastal ostis Belgia Interbrew SA Saksamaa suuruselt kümnenda õlletehase Diebels ning Saksamaa suurima ekspordiõlle Becks, sel aastal aga omandas Müncheni õlletehase, mis valmistab tuntud Löwenbraud. Nüüdseks on Interbrew kerkinud Saksamaa suurimaks õlletootjaks.

Interbrew Hollandi konkurent Heineken omakorda ostis 2002. aastal 45 protsenti Karlsberg International Brandi aktsiatest.

Ka Saksa suurimate tootjate hulka kuuluv Brau und Brunnen on lubanud veebruarikuu jooksul teatada kahest-kolmest suurest ostust.

Kogu maailma õlleturu arengutendentsiks on tootmise koondumine hiidkontsernide kätte, kes üksteise võidu püüavad laieneda ka uutele turgudele SRÜ, Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Hiinas. Aastail 1998?2002 kasvas maailmas õlletarbimine 1316 miljonilt 1444 miljonile hektoliitrile ning kümne suurima õlletootja osakaal suurenes sama ajaga 34 protsendilt 51-le. 40 suurima õllekontserni käes oli koguni 79 protsenti tootmisest.

Kiireimad tootmise laiendajad on Lõuna-Aafrika SAB Miller, mis on nelja aastaga toomise neljakordistanud tasemele 132,5 miljonit hektoliitrit. Järgnevad Briti Scottish & Newcastle, Brasiilia American Beverages, Heineken ja Carlsberg.

Hiidude laienemine uutel turgudel toimub põhiliselt firmaostude teel ja sellest annab kujuka ülevaate näiteks Saku Õlletehase käekäik. Saku Õlletehase jt Balti ning Vene ja Ukraina õlletehaste edukale arengule pani aluse 90. aastate algul Soome Hartwalli ja Rootsi Prippsi loodud ühisfirma Baltic Beverages Holding (BBH). 1995. a vahetas Prippsi välja Norra Orkla. 2000. a läks Orkla omakorda Carlsbergile. Kui 2002. a ostis Hartwalli ära Scottish & Newcastle, siis omandas ta sel moel Carlsbergiga võrdse osaluse BBHs.

Täpselt samamoodi laienes Euroopa suurim õlletootja Heineken Kesk-Euroopas. Mullu mais ostetud Austria õllekontserniga BBAG sai ta endale korraga õlletehased viies riigis: Austrias, Ungaris, Poolas, T?ehhis ja Rumeenias.