Põlva kärbib koole

Põlvamaa omavalitsustes on parasjagu mõistmatust ning ka vastuseisu tekitanud maavalitsuses valminud hariduskorralduse arengusuunad, milles haridusametnikud soovitavad aastaks 2013 muuta põhikooliks ühe gümnaasiumi ja kaks keskkooli, kaks põhikooli ja kolm algkooli sulgeda ning kuni seitse põhikooli kujundada algkooliks. Nii näiteks jääks Ahja valda keskkooli asemel põhikool, Kanepi valda gümnaasiumi ja põhikooli asemel põhikool ja algkool. Mikitamäe valla ainuke põhikool muutuks algkooliks, Põlvasse aga on kahe keskharidust andva õppeasutuse asemel plaanitud üksnes üldgümnaasium.

Maavanema kt Koit Nook möönab, et soovi korral on võimalik säilitada peaaegu kõik olemasolevad koolid ka aastal 2010 ja isegi 2015, kuid valdav osa neist töötab sel juhul minimaalse õpilaste arvuga ning paljudel juhtudel on tegemist liitklassidega. Igal juhul soovitab maavalitsus koolide pidajatel loobuda lootusest, et ehk õpilaste arv kunagi kasvab ning teha lähiajal selge otsus, kus nende lapsed koolis käima hakkavad. Haridusametnikud usuvad, et enamikku praeguseid koole on võimalik säilitada algkoolidena, iseasi, kas see just majanduslikult mõttekas on.

Kui 1994. a õppis maakonna 30 koolis 5311 õpilast, siis 2003. a sügiseks oli õppureid 4865. Vaid kaheksas koolihoones on õpilaskohtade ja õpilaste arv enam-vähem vastav, neljas koolis on õpilasi rohkem kui projekteeritud kohti, ülejäänutes aga oluliselt vähem. Nii praegustes algkoolides kui gümnaasiumides on kasutamata umbes 300 kohta, põhikoolides aga üle 1000 koha.

Kaht põhikooli ja üht algkooli pidavasse Mooste valda jätaksid ametnikud kõigest kaks algkooli, millega vallavanem Ülo Needo sugugi päri pole. Mooste ja Kauksi põhikoolis õpib praegu vastavalt 115 ja 110 last ning nende edasikestmine on kirjas ka omavalitsuse arengukavas. Võib kõne alla tulla üksnes 7 õpilasega Rasina Algkooli sulgemine või siis selle muutumine näiteks Mooste Põhikooli filiaaliks.

Kui maal lubataks klass avada nõutud 10 asemel 8 õpilasega, oleks Needo igati rahul. ?Ülejäänu peaks olema juba valla mure,? lausus ta. Et omavalitsejad suudavad ette vaadata rohkem kui kolm aastat, selles ma ei kahtle. Aga et kardinaalsete muudatustega etteantud tähtajaks 1. aprilliks päri ei olda, võib juba täna kindel olla.

Autor: Mati Määrits