Aktsiaga kulukas tunnustada

Kui maksuamet ja rahandusministeerium peavad töötajaoptsioonide ehk kokkulepitud soodushinnaga aktsiamüügi karmi maksustamist läbipaistvaks ja õiglaseks tegevuseks, siis ettevõtete esindajate jaoks toovad optsioonid oodatud kasu asemel muret.

Sel sügisel peaks rakenduma Eesti ühe eeskujulikuma börsiettevõtte Harju Elektri optsiooniprogramm, kus ligi 90 töötajat saavad osta aktsiaid 40 krooniga olukorras, kus turuhind on kerkinud tänaseks 122 kroonini. Võib arvata, et tulemas on mitmeid uusi miljonäre, ent ettevõtte juhtkond asja üle rõõmu ei tunne. ?Harju Elekter ei soovi antud teemat kommenteerida,? edastas ettevõtte juhtkonna lakoonilise seisukoha avalike suhete juht Moonika Vetevool.

Kui lihtsalt börsilt aktsiate ostmist ei maksustata mingil moel, siis oma töötajatele aktsiaosaluse pakkumine on maksustatud Eesti kõige karmima maksu ? erisoodustusmaksuga. Selle maksu määr on 79,7 protsenti. Maksu rakendatakse olenemata sellest, kas töötaja oma tulu välja võtab või mitte.

Börsiettevõtete puhul maksustatakse töötaja optsioone börsitabelites avaldatud numbrite põhjal. Ülejäänud ettevõtete puhul arvutab maksuamet ise turuhinna välja ja maksustab vastavalt sellele.

Kui Harju Elektri optsiooniprogramm lõppeks täna, tuleks maksta 13 miljonit krooni maksu. Ettevõte saab oma töötajate emissioonist vaid 8 miljonit krooni raha omakapitali. ?Sisuliselt on tegemist ettevõtlusvaenuliku maksupoliitikaga,? kirjutas möödunud aastal Äripäevale saadetud kommentaaris Harju Elektri finantsjuht Karin Padjus.

Harju Elektriga sarnases seisu on enamik Eesti börsiettevõtteid, nende seas suurimad Hansapank ja Eesti Telekom. Börsiettevõtted pole viimasel paaril aastal enam töötajate optsiooniprogramme algatanud.

Hansapank on varem aastaid töötajaid aktsiatega motiveerinud. Viimane programm toimus vahemikus 2000?2002. Pank arvestas, et nii nagu tavaliselt, tekib maksukohustus optsiooni saajal ehk panga töötajal. Optsiooni müügi ja väljastamishinna vahelt tulnuks töötajal maksta 26%. Ent maksuamet vaatas asjale teisiti ja nõudis möödunud aastal erisoodustust. Pank pidi tagantjärele rahakotti kergendama 22 miljoni krooni võrra.

?Hansapangale tuli optsioonide maksustamine erisoodustusega tagantjärele üllatusena,? tunnistas panga finantsjuht Kristina Siimar eile.

Samasugune maksukohustus tekkis ASil Tallinna Kaubamaja, vaidlus maksuametiga on jõudnud ringkonnakohtusse. Kaubamaja finantsjuhi Katrin Mühlsi sõnul kohtulahendi saabumiseni uusi optsiooniprogramme ette ei võeta. Erisoodustusmaks ootab ka vahetusvõlakirju väljastanud ettevõtteid, Eesti Telekomi ja Baltikat.

Maksuameti otseste maksude osakonna juht Dmitri Jegorov ütles, et seaduse järgi lähevad erisoodustuse alla kõik hüved, mida tööandja töötajale teeb. Seda olenemata sellest, kas need hüved on rahaks tehtud või mitte.

Jegorovi sõnul on seaduses olemas ka ?auk?, kuidas maksust kõrvale hiilida. Selleks tuleb optsiooniprogramm korraldada selliselt, et see ei erineks oma olemuselt viisist, kuidas inimesed pangamaakleri kaudu optsioone ostavad.

Rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun ütles, et optsioonide maksustamise laiem tagapõhi on Eesti maksupoliitika põhiprintsiip: lai maksubaas ja madalad maksumäärad. Vaid vähene erandite arv võimaldab tema sõnul hoida maksumäärasid madalal ning süsteemi võimalikult lihtsana.

- Harju Elektri töötajad said aktsiaoptsioone 40kroonise hinnaga märkida kolm ja pool aastat tagasi. Kokku osales optsiooniprogrammis 94 töötajat. Kuivõrd aktsia hind on tõusnud praeguseks 122 kroonile, võib iga optsiooniomanik teenida optsiooni realiseerimisajal septembri lõpus 82 krooni kasumit aktsia kohta. 200 000 aktsia kohta peaks töötajad vaheltkasu saama seega 16,4 mln krooni, millest juhatuse ja nõukogu liikmed saavad igaüks 0,4 mln krooni. Kui selleks ajaks on aktsia hind tõusnud, on võit suurem.

- Eesti Telekomi grupis käivitus kaheosalise motivatsioonisüsteem 2001. a alguses. Selleks emiteeriti 144 optsiooniprogrammis osalenud töötajale 2001. ja 2002. aastal kokku 41 625 A- ja B-vahetusvõlakirja hinnaga 10 kr tükk. Võlakirjaomanikud said võimaluse vastavalt 2003. ja 2004. a kevadel osta võlakirja eest 10 Eesti Telekomi aktsiat hinnaga 90,62 kr tükk. A-vahetusvõlakirjast vahetati möödunud aasta mais aktsiate vastu 26 125 võlakirja. Kuivõrd aktsia keskmine hind oli möödunud aasta mais keskmiselt 99 krooni, võisid optsiooniprogrammist aktsiaid ostnud inimesed neid kohe realiseerides teenida paar miljonit krooni kasumit. Tänavusel vahetusvõlakirjade aktsiateks vahetamise perioodil võivad võlakirjade omanikud praegust 116kroonist hinnataset arvestades teenida kokku umbes 10 mln kr boonust.

- Baltika A-vahetusvõlakirjade omanikud võivad aktsia kehvale liikumisele vaatamata kasumit teenida. Baltika 24 võtmetöötaja motiveerimiseks korraldati 2001. aastal kolmeosaline vahetusvõlakirjade programm. Esimese ringi vahetusvõlakirju hinnaga 1 krooni tükk on võimalik vahetada hinnaga 25 krooni aktsia kohta kuni selle aasta esimese maini. Neist on osa juba aktsiate vastu vahetatud. Toonast aktsia keskmist turuhinda arvestades võisid töötajad teenida kokku ligi pool miljonit krooni tulu. Arvestades, et osa vahetusvõlakirju on veel aktsiate vastu vahetamata ning Baltika aktsia kõigub pealpool 30 krooni joont, võivad Baltika juhtivtöötajad sel aastal 700 000 krooni boonust lõigata.

- Hansapanga juhtkonnale ja tippspetsialistidele tehti 2002. aasta aprillis viimane suur ja edukas optsiooniprogramm. Selle käigus emiteeriti panga liidritele kokku 458 000 aktsiat hinnaga 138,60 krooni aktsia. Arvestades Hansapanga toonast 210?220kroonist turuhinda, võisid töötajad aktsiate kohese müügi korral teenida aktsia kohta umbkaudu 75 krooni kasumit ehk kokku 35 mln krooni. Kuna juhtkonna liikmed võisid maksimaalselt märkida 40 000 ja tippspetsialistid 10 000 aktsiat, koorus programmist välja mitmeid miljonäre.