Enn Tosso • 28. jaanuar 2004 • 5 min
Jaga lugu:

Enno Rõõsi edukus rokkbändis Paradoks kandus üle firmasse

Miks oli vaja äritegevusega alustada?

Kümme aastat tagasi oli aeg oma firma jaoks küps. Hetkel polnud ka muud midagi teha, olime saanud koos praegu Riigikogus töötava Andres Jalakuga Nelja Kuninga hotelli ehitades vajalikke kogemusi ja infot Põhjamaades toimuva kohta ning arvasime, et oleme pädevad tegema oma ettevõtet. Vahepeal tuli küll töö Soome-Eesti ettevõttes, kuid sellel polnud tulevikku, sest soomlaste eesmärk polnud siin ettevõtlust arendada.

Kui palju tekitas kõhklusi oma firma loomisel seljataha jäänud pankrotikogemus?

Üsna vähe, kuid teatud kogemuse saime. See pankrot oli vist vabariigis üks esimesi, nii pankrotihaldur kui ettevõtte töötajad õppisid, mis pankrotiga kaasneb.

See ei olnud klassikaline pankrot, sest selle tingis üleminek kroonile, mil ehituse hinnad kerkisid kuni 100 korda ja suuromanik keeldus objekti edasi rahastamast.

Kust tuli ikkagi julgus alustada oma firmaga?

Tegelikult oli mul mõne aasta tagune kogemus kahe kooperatiiviga, see oli Nõukogude Liidu ajal samuti ettevõtlus, sest me müüsime oma muusikat. Kooperatiiv Pillimees oli sisuliselt ansambel Paradoks ja mind valiti kooperatiivi esimeheks. Nõukogude aja lõpul tegime veel ühe Erja-nimelise kooperatiivi, mis tegeles koolituse ja Paide inimestele soome keele õpetamisega. Sealt saime kogemuse ja julguse.

Millises olukorras olite Comfordiga alustades?

Alustasime täiesti nullist ? üüritoast, kus meil oli isegi mööbel üüritud. Nendel, kel oli võimalik midagi erastada-ärastada, oli ju mingi baas olemas. Kui olid hooned, tehnika, seadmed, võisid minna panka ja laenu küsida. Meil seda võimalust polnud. Võtsime mõlemad pangast elamuehituslaenu, pannes panti kogu oma elamise. Läksime täispanga peale välja ja mustale stsenaariumile me ei mõelnud.

Ühest küljest oli laenuvõtmine julgus ja teisalt väljapääsmatus. Kui sa tahtsid midagi teha, tuli kuskilt raha saada. Niisugust äri ei osanud teha, kus ühe päevaga hiigelkasumeid saanud oleks.

Kas see julgus ja risk õigustas end?

Õigustas küll. Firma ju siiani töötab ja kui alustasime kümme aasta tagasi kahekesi, siis tänaseks päevaks on töötajate arv kümnekordistunud, oleme praegu Eestis ventilatsiooniseadmete maaletoojate ja ehitajatena väga tuntud.

Milline aeg selle kümne aasta jooksul on olnud kõige raskem?

Kaks perioodi olid üsna rasked: 1996, 1997 ja eelmine aasta. Alustades oli meil teiste ees suhteliselt hea edumaa, kuna meil olid suhted teiselpool piiri, teadsime ja tundsime kogu seda uudset materjali, mida tõime ja müüsime.

Siis tekkisid üle vabariigi konkurendid. Pidime midagi uut ette võtma. 1997. alustasime ventilatsiooniseadmete montaa?iga.

Teine raske aeg oli eelmine aasta, sest siis seisis riigi investeeringute raha ilmselt seoses järjestikuste valimistega sisuliselt pool aastat. See tähendas, et ehitusturult oli ära peaaegu kaks miljardit krooni.

Kui palju on aega tegeleda töö kõrvalt muusikuna?

Üldiselt väga vähe. Sel aastal saab kunagi populaarne ansambel Paradoks 25aastaseks, mängin seal klahvpille. Eelmise aasta algul lindistasime kolm uut lugu, mis peaks plaadi peale minema. Kui ikka pidevalt ei mängi, võtab vormisaamine aega.

Milline kuulsus omal ajal Paradoksi saatis?

Olime ühel ajahetkel ?üriibänd, võitsime kõikvõimalikke festivale. Näiteks tulime VIA 81-l koos Rock Hotelli, Ruja ja Apelsiniga festivali laureaatideks. Mitu korda võitsime Haapsalus VIA festivali, Tartu muusikapäevadele pääsemine oli aga juba tunnustus.

Komsomoli initsiatiivil korraldatud kontserdil pidime tegema rajurokki. Seks puhuks tõmbasime naha selga, lõime kinnastesse needid ja nii see jäigi meie imagoks. Sealt algas ka rahva poolehoid. Olen kuulnud, et olime isegi kultusbänd Eesti kinnipidamiskohtades. Sealsed asukad pidasid meid lausa iidoliteks, vist meie väljanägemise pärast. Olime Eestis üks vähestest, kes esitas omaloomingut.

Käisime kontsertidega ka mitmel korral Venemaal, Lätis, Leedus ja Soomes. Ma ei tea praegu teist Eesti bändi, kes võiks öelda, et ta on esinenud 220 000pealise publiku ees.

Andrus Särev, ansamblikaaslane, ASi ALLY juht

Ennoga seob meid juba vana sõprus 80ndate algusest, mil sai arvestataval tasemel tegeldud musitseerimisega ansamblis Paradoks. Praeguseks on muusikapisik küll taandunud, kuid aeg-ajalt lööb see ikkagi välja. Käime läbi ka perekonniti ning üritame oma vähest vaba aega võimalikult huvitavaks ja lõbusaks teha mõne kalastusretke, merematka, bowling?u, kardisõidu või lihtsalt aiapeoga.

Ennoga suhtlemise teeb nauditavaks tema hea huumorimeel ja teravmeelne pilk ümbritseva nägemisel.

Pereelus on ta väga hea näide sellest, milline võiks olla üks õige ja mõnus pereisa.

Tööalaste saavutuste hindamiseks pole ma piisavalt pädev, kuid tean, et tema tugev erialaste teadmiste pagas, professionaalne töössesuhtumine, korrektne stiil asjaajamistes ja hea suhtlemisoskus on teinud temast eduka ettevõtja.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt