Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusaladuse kaitset ei tohi maksuamet rikkuda
Rahandusministeerium on seisukohal, et andmekaitse inspektsiooni ettekirjutus nr 2.1-11/03/32, mis kohustab maksuametil muuhulgas avaldama ka maksusaladust sisaldavat informatsiooni maksuameti dokumendiregistris, on seadusevastane ja rikub maksukorralduse seaduse § 26 sätestatud maksusaladuse kaitset.
Andmekaitse inspektsioon väidab, et maksukorralduse seaduses puudub täpne maksusaladuse mõiste määratlus.
Maksukorralduse seaduse § 26 annab maksusaladuse definitsiooni ? maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas äri- ja pangasaladust, mida nad on teada saanud maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmise käigus.
Antud paragrahvi mõte on kaitsta kogu maksukohustuslast puudutavat teavet, välja arvatud avalikud andmed, mis on loetletud maksukorralduse seaduse paragrahvis 27.
Maksukorralduse seaduse § 17 sätestab, et maksukohustuslaste registrit peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ja maksuhalduri poolt kogutav teave sisaldabki endas ainult maksualast informatsiooni.
See tähendab, et kõik andmed, mida ei ole loetletud § 27, on maksusaladuse kaitse all ega kuulu avaldamisele. Seega kuulub maksusaladuse kaitse alla mitte ainult maksuhalduri ja maksumaksja vahelise kirjavahetuse sisu, vaid ka nendevahelise suhtlemise fakt iseenesest.
Maksukohustuslasel on õigus, et tema ja maksuhalduri suhtlemine oleks salajane, välja arvatud avalikud andmed. Antud juhul kohustab ettekirjutus avaldama maksumaksja ja maksuhalduri kirjavahetuse olemasolu (mitte sisu).
Kui isikule on antud maksuhalduri poolt haldusakt (maksuotsus, korraldus), siis on see ainult maksuhalduri ja isiku vaheline asi ja kolmandate isikute juurdepääs vastavatele andmetele võib põhjustada põhjendamatu kahtluse tekkimist isiku suhtes. Ebatervet huvi tekitab juba see, kui registris on näha näiteks järgmised andmed: 01.09.2003 Jüri Kask, maksuotsus.
Avaliku teabe seadus ütleb, et dokumendiregister peab olema avalik. Paragrahv 2 sätestab, et eriseadusest võib tuleneda teisiti. Antud juhul ongi maksukorralduse seadus käsitletav eriseadusena Avaliku teabe seaduse suhtes ning sellest tuleneb üldine maksumenetluses kogutud teabe avalikustamise keeld.
Autor: Lemmi Oro