Linnaskulptuur Tartus

Hans Christian Anderseni muinasjutul põhinev Kopenhaageni skulptuur ?Väike merineitsi? on tugevalt väljakujunenud sümboli staatuses. Samuti on laialt tuntud jällegi muinasjutul põhinev Bremeni linna humoorikas moosekantide skulptuur. Käesoleval juhul on sümboli tähendus muutunud juba suuremaks kujust endast.

Linnaskulptuurid on disaini ja keskkonda kõrgelt väärtustavate riikide ja linnade pildis väga olulisel kohal. Skulptuurid mitmekesistavad ja elavdavad linna esteetilist keskkonda, olles maamärgid ja kohtumispunktid, miljööd ühendavad või vastupidi, kontrastina eraldavad. Mõnel juhul meelitavad enda ümber kogunema ja sundimatult aega veetma, teisel juhul võib paik saada kogunemiskohaks teatud sündmuste puhul, rasketel hetkedel. Kujud oma tardunud igavikulises seisakus panevad mõtted teisiti liikuma. Seistes küll kivistunult paigal, muutub ümbritsev keskkond vastavalt aastaajale, valgusele, riigikorrale ja inimestele.

Vaimulinnas Tartus on palju ajaloolisi mõttehiiglasi, kultuuritegelasi ja teadlasi kujutavaid skulptuure. Need on sageli klassikalised nagu klassitsistliku linna südagi.

Taaralinna vanim säilinud mälestusmärk on Rahvaste monument, mis valmis 1811. aastal arhitekt Johann Wilhelm Krause kujundatuna. Viimasena on linnakeskkonda lisandunud Emajõe ääres asuv suuremõõtmeline Kalevipoja kuju.

Enamik Tartu skulptuuridest on isikutele pühendatud monumendid. Kuid raekoja ees olev Mati Karmini 1998. aastal valminud purskkaevuskulptuur ?Suudlevad tudengid? on loodud linna sümboliks. See on kujunenud kohtumispaigaks ning lihtsalt jalgade kõlgutamise kohaks.

Kaarsilla juures jõe vasakkaldal kõrgete puude all liikudes võib kohtuda Oskar Lutsu elukogenud, pronksi valatud näoga, mis vaatab tõsiste silmadega omanimelise raamatukoguhoone poole. Talle pakub seltsi kirjanik ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald. Samas paistab värske skulptuur ? ?Kalevipoeg?, mis sümboliseerib võitu Vabadussõjas. Ekke Väli poolt fotode järgi taastatud skulptuur valmis 2003. aasta suvel. Monumentide rea jõe sel kaldal lõpetab 1978. aastal püstitatud mälestusmärk Eesti ja Armeenia sõpruse tähistamiseks.

Jõe teisele kaldale jääb Friedebert Tuglase humoorikas büst, mille on pronksi valanud kujur Edgar Viies. Sadakond meetrit eemal vaatab jõe suunas Mati Karmini käe all valminud Hugo Treffner. Atlantise klubi kõrval paikneb Mare Mikofi skulpturaalne tähis. Graniidist numbririda 100 000 tähistab linna elanikkonna kunagist jõudmist selle ümmarguse tähiseni.

Botaanikaaia bastionil asub ümara graniidist postamendi otsas Teodor Lippmaa büst. Botaanik elas vaid 46aastaseks, 1943. aasta ühel saatuslikul päeval sai ta linna tabanud lennukipommist õnnetult surma just sealsamas botaanikaaia territooriumil.

Toomemäelt leiab kirjaniku ja arsti ning muistendite ja legendide koguja Friedrich Robert Faehlmanni skulptuuri, mis valmis kujur Voldemar Melliku käe all 1930. aastal. Tähetorni kõrval asetseb aga täheteadlase Friedrich G. W. Struve abstraktne monument, mis püstitati aastal, mil ameeriklased Kuule lendasid. Monumente ja kujusid on Taaralinnas veel teisigi: populaarne kirjanikeduo Wilde-Vilde, Jakob Hurt, Nikolai Pirogov, Barclay de Tolly, Gustav II Adolf.

Raekoja platsil asuvat väärikalt vildakat Tartu Kunstimuuseumi maja kaitsevad mõlemast küljest autode liikumist piiravad rutiinivabad kivist tõkised. Lõbus kaarsilla motiiv, Eestimaa kaarti seljas kandev kilpkonn sobivad imehästi linnamiljöösse. Lisaks leiab Pegasuse kujusid ning külili kukkunud samba motiive, viitega ülikooli peahoonele. Silma jäädvad ka haki pea kujutised.

Autor: Sigrid Suu