Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida mehed tahavad
Duncan James, Anthony Costa, Lee Ryan ning mustanahaline Simon Webb on Londonist ning edetabelite tipus olemine on alates 2001. aasta debüüdist rutiinseks muutunud. Muidugi ei mängi nad pilli ja pole põhjust mitte uskuda, et Blue on äriprojekt nagu kõik nn poistebändid enne neid.
Elton Johni füüsiline kohalolek ?Sorry Seems To Be The Hardest Word?i? uusversiooni valmimisel tunamullu oli loogiline Briti popi vana ja uue generatsiooni kohtumisena. Ka Madonna-Britney hiljutine koostöö andis sümboolse heakskiidu praegusele põlvkonnale. Mis nipiga Stevie Wonder nõusse saadi, et oma surematu klassik ?Signed, Sealed, Delivered I?m Yours? Blue?ga sisse laulda, on teadmata. Plaadi parima loona annab see ka poiste omaloomingule parema varjundi. Abiks on olnud ka Take Thati põhijõud Gary Barlow ja hulk skandinaavlasi, kes saavutasid omapärase tasakaalu afroameerika ning Euroopa popi vahel.
Backstreet Boys kahjuks kummitab, kuid õnneks domineerivad Justin Timberlake?i ja Craig Davidi mõjud, mis on saanud täiskasvanuma vormi.
Autor: Lennart Beat