Must pärl - ?Kuningannade pärl? ja ?Pärlite kuninganna?

Veel enne, kui maailm avastas pärlite kasvatamise saladuse, tunti Tahiiti pärlit kui erakordselt haruldast ja hinnalist kalliskivi, mis oli kättesaadav vaid maailma kroonitud peadele. Selleks, et leida lõunamerest, Prantsuse Polüneesia saarestiku laguunidest ühte mereiludust, tuli pinnale tuua ja avada vähemalt 15.000 austrikarpi... Kuulsaim selleaja mustadest pärlitest oli ?Azra?, mis kaunistas Vene kroonijuveelide hulka kuuluvat kaelakeed.

1961. a toimusid esimesed musta pärli kasvatamise katsed Bora-Bora laguunis. 1963.a sai selgeks, et selles regioonis on pärlikasvatus võimalik. Mustahuuleline auster, Pinctada margaritifera, mis elas Polüneesia laguunide korallidel, osutus suuteliseks inimese kaasabil kasvatama maailma kauneimaid pärleid.

Pärli kasvatamine on pealtnäha väga lihtne: püüad meres hõljuvad molluskialged (viljastatud marja) oma farmi vetesse, lased nad kasvada täiskasvanuks, istutad elusmolluskile merekarbist tuumakese kehasse ja loomake asub seda tuuma pärlikihtidega katma. Mõne aasta pärast ongi pärl moodustunud. See eemaldatakse molluski karbist ja loomake lastakse vette kosuma. Tegelikkuses on asi lihtsast kaugel: igast 100 tuumastatud molluskist kasvatab pärli umbes 50, millest ehk 5 on ideaalsed juveelid.

Pärlikasvatajad peavad päevast päeva valvama loomakeste elutingimusi: stabiilne veesoojus, puhtus, toitumistingimused, rahulik meri jpm on ideaalse pärli kasvuks kohustuslikud. Pärast pärlite eraldamist molluskikarbist ei saa inimene nende parendamiseks midagi teha: pärli pinda ei saa lihvida ega poleerida, ei saa muuta nende kuju ega värvi ? ka kasvatatud pärl on 100% looduse looming, välja arvatud kirurgiline operatsioon tuumakse istutamiseks, mis ei oma olulist tähendust pärli lõppkvaliteedile.

Aastaks 1999 oli Tahiiti pärl teinud korraliku tähelennu ning muutunud paljude disainerite lemmikjuveeliks, mida kasutati nii ehete kui aksessuaaride kavandamisel. Täna, mil pärlikasvatamisest on saanud majandusharu, on Tahiiti pärl ka tavatarbijale kättesaadav. Pärliihaldajal tuleks aga olla musta pärlit ostes tähelepanelik. Nagu kõigi kalliskivide puhul varitsevad ka siin omad ohud.

Esimene ja kõige levinum on eksimine pärli nimega. Nimetust Tahiiti pärl aga ka must pärl tohib kasutada üksnes pärlite kohta, mis on saadud pärliaustrilt Pinctada margaritifera elupaigaga Prantsuse Polüneesias.

Teine probleem tekib värviga: kahjuks liigub nii Eesti kui ka maailmaturgudel hulgaliselt värvitud musti pärleid, mis on tegelikult odavad mageveepärlid, hõbenitraadi lahuses mustaks värvitud (korrektne nimetus ongi värvitud must mageveepärl). Võib aimata, milline on hinnavahe ? ca 10:1000. Professionaalil ja kerge koolituse saanud inimesel on võltsingu eristamine üsna lihtne.

Kolmandaks on eksimine pärli suurusega: Tahiiti pärli läbimõõt jääb reeglina 8 ja 20 mm vahele, enimlevinud suurus 10?16 mm. Seega ei saa rääkida Tahiiti pärlist läbimõõduga 3?6 mm.

Eeltooduile lisaks ei ole me kahjuks kaitstud ka tehis- ehk imitatsioonpärlite eest, mida kas siis harimatusest või pettusesooviga looduslike pähe müüakse. Ka selliste pärlite äratundmine ei ole eksperdile probleem, küll aga puhkusereisil olevale turistile. Seetõttu soovitan puhkusereisidel kallimat sorti juveele mitte osta, selliste ostude tegemisel oleks spetsialisti abi vaja.

Autor: Heli Kuulmann