Savisaar aitab jahtida Kaasikule miljoneid

Peeter Raidla 30. jaanuar 2004, 00:00

Tallinna linnavalitsuses on valminud eelnõu, mis näeb ette hotelli Palace kasutusloa tühistamise ning mis annab Viktor Kaasikule võimaluse teenida oma kliendi nimel tagastamise kompensatsioonina kümneid miljoneid kroone.

Linnavalitsuse nn abistamisprogrammi käivitumise ajaks oli Kaasikul seljataga kuus aastat kohtuskäimisi hotelli Palace pärast. Köidab tähelepanu, et vaid mõned kuud varem, 2002. aasta kevadel, oli Kaasik astunud Keskerakonna liikmeks. Nii Savisaar kui ka Kaasik väidavad praegu, et nad pole omavahel hotellist kordagi kõnelnud. Sellegipoolest hakkasid linnavalitsuses toimuma kummalised asjad, taustaks asjaolu, et hotellis Palace 1989. aastal lõpetatud renoveerimistööde vastuvõtuakt oli linnaarhiivist salapäraselt kadunud.

Kui veel juulis 2002 kinnitas SAPA toonane juht Hain Karu, et hotellil on nii ehitus- kui ka kasutusluba, siis sama aasta septembris jõudis ta ootamatult arusaamisele, et ehitusluba ikkagi puudub. Mis tähendab, et renoveerimistööd olid justkui ebaseaduslikud. Ehk sealt veel edasi mõeldes ? osa hotellist tuleks lammutada. Kusjuures jutt on hotellist, mis on juba 14 aastat vastu võtnud eri maade presidente, peaministreid, kirikupäid ja popstaare, omandanud Tallinna esindushotelli maine ning arvatud ülemaailmsesse Hiltoni ketti.

Miks Karu seda tegi, ei õnnestunud Äripäeval tema käest küsida ? mees lamas mõned päevad tagasi infarktijärgselt veel haiglas.

Scandic Hotels Eesti ASi tegevjuht Toomas Sildmäe peab kasutusloa tühistamist enam kui kummaliseks: ?1989. aastal ei saanudki muudmoodi ehitada, kui vaid seaduses näpuga järge vedades. Ehitustööde kohta oli olemas isegi toonase ministrite nõukogu otsus. Kui nüüd selgus, et omaaegsed vastuvõtuaktid on kadunud, esitasime kõik vajalikud dokumendid uuesti. Lõpuks tuli linnavalitsusest välja ka sel ajal ehituslubade kohta peetud klade, kus kõik vajalikud templid sees. Ning juunis 2002 ennistati kasutusluba. Siis aga algas mingi mäng.?

Vaevu oli Karu jõudnud kinnitada ehitusloa tühisust, kui sekkus hotelli kunagise rajaja Johannes Mürgi Kanadas elava tütre Tiio-Helve Blomdahli esindaja Viktor Kaasik, kes esitas linnavalitsusele vaide hotelli kasutusloa tühistamiseks. Teisisõnu taotles Kaasik hotelli kinnipanekut.

Küsimusele, millist kasu soovib ta oma vaidega saavutada, vastab Kaasik: ?Jutt ei ole kasust, vaid sellest, et kasutusluba väljastati igasuguseid norme rikkudes. Ma ei saanud ju pealt vaadata, kuidas minu kliendi õigusi rikutakse. Kui Blomdahl peaks kunagi saama hotelli kaasomanikuks, on ta igal juhul huvitatud, et hotell tegutseks legaalselt.?

Reformierakonda kuuluv nüüdseks endine abilinnapea Toivo Ninnas, kes seda valdkonda kureeris, suhtus toona asjasse rahulikult. Alvini advokaadibüroost telliti sõltumatu õiguslik hinnang, mis jõudis linnavalitsusse detsembris 2002 ning kõlas kokkuvõtlikult nii: hotellil on nii ehitus- kui ka kasutusluba ning need on seaduslikud.

Sellest lähtuvalt valmistas Ninnas ette ka materjalid linnavalitsuse istungiks, et Kaasiku vaie kui põhjendamata tagasi lükata. Sel korral sekkus juba Savisaar ise.

?Linnapea Edgar Savisaar tuli istungile ja ütles, et ta tahab selle üle veel järele mõelda ja uut infot koguda. Tema ettepanekul jäeti see punkt päevakorrast välja ja sinna see ka suri,? meenutab toonane Ninnase kolleeg, Riigikogus istuv endine abilinnapea Rein Lang. ?Mina pean seda äärmiselt kahetsusväärseks juhtumiks ning linnavalitsuse otseseks sekkumiseks kohtuvaidlusse. Katsed väita, et Palace on ebaseaduslik majutusasutus, on sulaselge sigadus.?

Savisaarel on asjast teistsugune arusaam: ?Nimetatud eelnõu ei ole minu teada kunagi olnud linnavalitsuse istungi päevakorra projektis, mistõttu keegi ei saanud seda ka sealt maha võtta.?

Tõepoolest, Lang rääkis nn kabinetiistungist, mille järel juhtus aga midagi täiesti ootamatut. Märtsis 2003 kinnitas linnakantselei, et pole olemas ei kooskõlastusringi läbinud eelnõu, seletuskirja ning ka Alvini büroo õiguslikku arvamust. Siis aga, kui dokumendid ikkagi välja ilmusid, kuulutati need asutusesiseseks saladuseks. Tõsi, vastavad templid löödi neile alles detsembris 2003, kui neid keelduti ka kohtule väljastamast. Ja saladuseks peavad need linnavalitsuse arvates jääma kolmeks aastaks.

Savisaare otsest osalust Kaasiku vaide lahendamisel kinnitas linnapea ise veel augustis 2003, mil ta oma kirjaga teavitas linnavolikogu esinaist Maret Maripuud, et Kaasik on suusõnaliselt teatanud oma kavatsusest vaie tagasi võtta.

Jaanuaris 2004 valmis aga siiski uus eelnõu, mis näeb ette Kaasiku vaide rahuldamise. Küsimusele, miks linnavalitsus meelt muutis, vastab Savisaar: ?Linnavalitsuse meelemuutusest ei tea ma midagi, sest linnavalitsus ei ole eelnõu suhtes veel meelt avaldanud. Linna esindab selles küsimuses Aivar Pilve advokaadibüroo, kelle mitmekümne leheküljeline õiguslik analüüs vajab läbitöötamist. Kui see valmis saab, pole enam takistust asja arutamiseks linnavalitsuse istungil.?

Samas on eelnõu juba asjaosalistele laiali saadetud. Reformierakondlasest abilinnapea Margus Allikmaa kinnitab, et ta on eelnõu kätte saanud: ?Meie erakonna fraktsioon võtab seisukoha 30. jaanuaril. Ilmselt seejärel tuleb see arutusele linnavalitsuse kabinetiistungil.?

Uus eelnõu tugineb otseselt eeldusele, et linnavalitsuse omaaegne korraldus tagastada Blomdahlile 69% praegusest hotellikompleksist on igati seadusega kooskõlas. Iva on aga selles, et ka selle korralduse ümber käib parajasti kohtuvaidlus, kus põhiteemaks on mainitud korralduse aluseks olnud ekspertiis. Tõsi, praegusel linnavalitsusel on tagataskus trump ? selle korralduse võttis 2001. aasta augustis vastu Tõnis Paltsu juhitud isamaalik linnavalitsus. Toonane abilinnapea Heiki Kivimaa märgib, et vara tagastamise otsustamisel lähtuti eeskätt asjaolust, et Palace pole oma tegevust hotellina katkestanud.

?Minult on küsitud, kuidas ma saan kaitsta Paltsu ajal vastu võetud otsuseid? Olen vastanud, et muidugi ma teen seda, kui otsus vastab seadustele,? selgitab Savisaar.

Kuid tagasi ekspertiisiakti juurde, mille alusel tagastas linnavalitsus õigusjärgsele omanikule enam kui kaks korda rohkem vara, kui omal ajal sundvõõrandati. Selle akti koostas Keskerakonda kuuluva Toivo Rattasepa Finantsplaneerimise OÜ, tagasihoidlik tegija oma valdkonnas. Linn oli hinnangu tellinud vaatamata asjaolule, et OÜ E-Konsult, kellele linn on tehtu eest siiani võlgu, ning kohtuekspertiisi ja kriminalistika büroo olid juba sellise hinnangu andnud. Ja kõigest paar aastat varem.

E-Konsulti arvates moodustas endise vara väärtus praegusest tervikehitises kõigest 13?18% ning kohtuekspertide arvates 31%. Ehk siis esimesel juhul poleks linn saanudki midagi tagastada ning teisel juhul pidanuks tagastamisele minema 69% asemel vaid 31%.

16. veebruariks 2004 peab valmima veel üks ekspertiis, mille seekord on määranud juba ringkonnakohus. Pole kahtlust, et seegi ekspertiisihinnang läheb kardinaalselt lahku Rattasepa koostatust. Seda juba seetõttu, et ehitusspetsialistist keskerakondlane oli oma vaatluse alt välja jätnud 1989. aastal valminud köögiploki, väljaehitatud seitsmenda korruse ning muud kapitaalsed ehitustööd.

Sellele vaatamata või siis just sellega seoses soovib Savisaar eelnõuga kiirustada. Küsimusele, miks Savisaar on asunud hotelliga isiklikult tegelema, vastab SAPA praegune juht Ike Volkov, et kuna vaidluse all on SAPA töötajate tegevuse õiguspärasus, peabki kõrgemal seisev instants sellega tegelema.

Küsimusele, kas ta oleks Blomdahli esindajana nõus umbes 2/3 hotelli ehituse soetusmaksumuse ehk 40 miljoni kroonise kompensatsiooniga, vastab Kaasik: ?Olen Sildmäele korduvalt kokkulepet pakkunud, kuid ma pole saanud ühtegi mõistlikku ettepanekut. Konkreetsest summast pole me rääkinud. Hotell tuleks lasta ära hinnata, las ekspert ütleb, kui palju see maksab. Kui see summa on olemas, on protsendiarvestus lihtne. 40 miljonit oleks selgelt alahinnatud. Paralleeli võib tuua kas või paljukirutud Pärnu mnt 10 kinnistuga, mis müüdi 155 miljoni krooniga.?

Äripäevale teadaolevalt ei ole Kaasik kohtuprotsesside eest esitanud kliendile ühtegi arvet osutatud õigusabi kohta. Ühe võimalusena võib Kaasiku töötasu suurus sõltuda saadava kompensatsiooni suurusest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing