Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtja tõmmatakse äripartneri pankrotti

?Sisuliselt teeb seadusandja kohustuseks äripartneri majandusliku olukorra kestva analüüsi, et ennast turvaliselt tunda,? kommenteeris vandeadvokaat Terje Eipre pankrotiseaduses sisalduvat üllatust ettevõtjatele.

Nimelt väidab jaanuaris jõustunud pankrotiseadus, et kui tehing ettevõtja ja partneri vahel on tehtud kuue kuu jooksul enne viimase pankrotimenetluse algatamist, siis teadis ettevõtja, et partner kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Veel eelmisel aastal kehtinud seaduses oli see tähtaeg kümme päeva.

Tulemuseks on võimalus, et pankrotihaldur tunnistab tehingu pankrotistuva äripartneriga kehtetuks ja nõuab tehingu alusel saadu tagasi. Seda koos ?viljade ja muu kasuga?, nagu täpsustab lause teine pool.

?Kõik sõltub haldurist ? kes palub kohtult tehingu tühistamist, kes mitte,? selgitas Eipre.

Eipre sõnul eeldatakse nüüd, et äripartnerite halba majandusseisu teatakse jooksvalt. ?Kuus kuud on ikka ebanormaalselt pikk aeg. Mõtlen, et kuidas ma advokaadinagi saan täpselt teada oma klientide majanduslikku seisu. Pärast aga võidakse öelda, et tegu on minu poolt talle sihilikult esitatud arvega.?

Eipre lisas veel, et selle seadusesättega ei arvestata ka hea usu põhimõtet: printsiipi, kus tehingutes teise ettevõttega eeldatakse mõlemalt poolelt oma kohustuste täitmist, mitte aga pahatahtlikkust ja maksejõuetust.

Omanimelise õigusbüroo juht Indrek Naur tunnistas, et ettevõtjate jaoks, kelle vastu hakatakse nõudeid esitama, muutub väga suureks probleemiks n-ö enda süütuse tõestamine. ?Tõendamiskohustus, mis enne oli halduri õlul, läheb nüüd ettevõtjale. Kui mina oleksin haldur, siis ütleksin, et maksejõuetus oli juba aasta tagasi ja nõuan raha tagasi. Miks te avalikust registrist järele ei vaadanud?? kirjeldas Naur, kes on tegutsenud ka haldurina.

Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ jurist Karin Madisson märkis, et hinnang pikendatud tähtaja mõjule sõltub vaataja positsioonist. ?Kui oled asjaga mitteseotud võlausaldaja, siis on väga hea, kui selliseid tehinguid saab lihtsamalt tagasi võita. Aga kui oled võlgnikuga tehingu teinud isik, siis on muidugi halb,? lausus ta.

Madissoni sõnul oli 10 päeva liialt lühike aeg, kuna siiani kanditi väga palju enne pankrotti varasid minema ja äripartnerid jäid ilma igasugusest hüvitisest. ?Olen nõus, et 6 kuud tundub veidi liiga pikk aeg ning eks see normaalne oleks kuskil vahepeal,? ütles ta.

Madisson toonitas, et kõnealust sätet tuleb vaadata koostoimes eelmise paragrahviga: ?Kui tehing on tehtud enam-vähem antud ajal kehtivatel turutingimustel, siis ei ole halduril mõtet selliseid tehinguid minna tühistama, kuna kohus neid ei tühista.?

ASi Info Auto juhataja Viktor Siilatsi sõnul ei saa riik nõuda ettevõtjalt rohkema informatsiooni omamist, kui ta ise on võimeline pakkuma.

Üks vähestest andmebaasidest oma partnerfirmade majandusliku seisu kontrollimiseks on Krediidiinfo. Viimases on praegu saadavad alles 2002. aasta andmed, mis ei pruugi peegeldada tänast seisu, rääkimata negatiivsetest ja ka positiivsetest arengutest kuue kuu pärast, lausus Siilats.

Ta tõi näite ka ühest oma partnerfirmast, kelle omakapital oli 2002. aasta andmetel negatiivne, kuid kelle käest aja puudusel siiani varuosi ostetakse. Praeguse seaduse valguses tuleks sellest siis hoiduda, sõnas Siilats.

Urmas Volens, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja:

Tehingu tagasivõitmisel saab rääkida vaid nendest tehingutest, mis on teiste võlausaldajate suhtes objektiivselt kahjulikud.

Ka haldurilt ettevõtja õlule läinud tõendamiskoormus seisneb mitte selles, kas teati partneri halba majanduslikku olukorda pool aastat ette, vaid kas teati seda, et tehing oli kahjulik või mitte. Kui tehing oli tehtud vastavalt turuhinnale ei pea midagi kartma, sest need tehingud ei lähe mingil juhul tagasivõitmisele.

Seni kehtinud seadus võimaldas tagasivõitmist aasta jooksul sõltumata sellest, kas tehingu teine pool selle kahjulikkusest teadis või mitte.

Seega puudus vana seaduse alusel tehingu teisel poolel aasta jooksul enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingute suhtes heausksuse kaitse sootuks.