Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärme loo illusioone: riigi abi ei arenda ettevõtlust
Riigi poolt jagatav ettevõtlusabi toetab majanduslikku edenemist sama vähetõhusalt kui hoogne paigalmarss pealetungil. Riigikontrolli avalikustatud audit osutab lokkavale ebaefektiivsusele meie kahes rahajagavas asutuses: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) ja tööturuamet.
Äripäeva arvates võiks ettevõtluse riikliku toetamise üldse lõpetada ? uute töökohtade loomise ja regionaalarengu tasakaalustamisega ei juhtuks midagi, küll aga väheneks oluliselt raha tuuldeloopimine. Me oleme sama kirjutanud ka varem.
Olles ettevõtlikku meelt igati toetav ajaleht, saame riigikontrolli avaldatud faktide najal endale põhjendatud kriitikat lubada. Kuigi ettevõtlustoetuste peamine eesmärk on uute töökohtade loomine, pole veerand toetust saanuid loonud ühtki uut töökohta. EAS, tööturuamet ja KredEx (kolmas rahajagaja, kuid esimestest tunduvalt efektiivsem) ei pea arvestust selle üle, kas uute töökohtade loomisega ei kao ettevõttes mujal töökohti ehk mis on netotulem.
Uue töökoha loomine läheb maksumaksjale vägagi kalliks: 11 tuhandest kroonist KredExis kuni 74 tuhandeni EASis. Samuti on umbes veerandil toetust saanutest õnnestunud raha saada isegi mitu korda või mitmelt asutuselt, mis näitab, et ega maksumaksja raha erilise hoolega loeta.
Veel selgub auditist, et kuni kolmandik rahastatud projektidest on hoolimata riigi abist hingusele läinud. Riik ei tohiks toimida suisa riskikapitalistina. Riigikontrolli poolt avaldatu on karmid faktid, mis näitavad ettevõtluse toetamise hea kavatsuse nõrka teostust, et mitte öelda läbikukkumist.
Mida Äripäev asemele pakub? Riik ei peaks mitte otsest rahaabi jagama, vaid seisma soodsa majanduskliima eest tervikuna. Kui eesmärk on luua uusi töökohti (ja ühtlasi säilitada seniseid), siis tuleks teadvustada seda takistav põhjus ? töökohtade loomist pärsib tööjõu ülemäärane maksustamine sotsiaal-, töötuskindlustus-, tihti ka erisoodustusmaksuga.
Näiteks töötuskindlustusmaks on mõttetult nivelleeriv ja maksumäär on põhjendamatult kõrge. Kuna rahaabi saamise kriteeriumid pole läbipaistvad, siis võib osa raha minna jagamisele lihtsalt ilusate silmade eest, mis moonutab konkurentsi. Praegu toetusteks kuluvat raha saab efektiivsemalt kasutada tööjõu maksumäärasid langetades ? see parandaks üldist ettevõtluskliimat.
Riigikontrolli auditist ilmneb, et kolmest rahaabi jagavast asutusest on efektiivsemalt tegutsenud KredEx. Kuid KredEx annab garantii, projekte sõeluvad pangad. Märkame seaduspärasust, et erastruktuuri kaasamine otsekohe parandab lõpptulemust.
Kui riik ei raatsi raha jagamisest täielikult loobuda, tuleks vähem radikaalse variandina vähendada raha jagavate asutuste arvu: jätta EASile vaid eurotoetused ja võtta temalt ja tööturuametilt riigi raha käest ära. Rääkimata aruandluse karmistamisest: jälgida iga maksumaksja krooni teekonda uue väärtuse loomisel. Oluline on erasektori kaasamine otsustusprotsessi, selleks tuleks delegeerida rohkem ülesandeid näiteks pankadele.
Autor: ÄP