Tallinn maksab valvekaamerate eest kallist hinda

Eelmise nädala Delovoje Vedomosti (DV) kirjutas, et Tallinna linnavalitsus on maksnud kokku üle 20 miljoni krooni jälgimissüsteemi paigaldamiseks kesklinna ning selle edasiseks hoolduseks. Sellest vähemalt 15 miljonit krooni on läinud 22 valvekaamera rendimaksena erafirmale ja vähemalt viis miljonit krooni kogutud info töötlemiseks ja arhiveerimiseks politseiprefektuuris asuvas jälgimiskeskuses.

Valvesüsteemi ostuks korraldas linn 1998. aasta jaanuaris konkursi. Linnavalitsuse komisjon valis välja ühe kallimatest pakkumistest, võitis ESS Valvetehnika ? peaaegu 9 miljonit krooni 14 videokaamerast koosneva süsteemi ja jälgimiskeskuse eest. Linnavalitsus sõlmis lepingu viieks aastaks ehk 2003. aasta detsembrini, makstes võrdsete osadena iga kuu 150 000 krooni.

Ükski linnavalitsuse ametnikest ei osanud DV-le selgitada, millal ja mis asjaoludel muutus kaamerate ostuleping rendilepinguks, mille kohaselt makstakse 22 kaamera kasutamise eest üle 232 000 krooni kuus.

Linnasekretär Toomas Sepp, kes on allkirjastanud nii ostulepingu kui ka selle lisa, ütles, et tema ainult kirjutas dokumentidele alla linnavalitsuse ülesandel. Sepp soovitas ses küsimuses pöörduda linnavalitsuse korrakaitsenõuniku Urmas Aida poole, kes kinnitas, et ühtegi konkursi polnud vaja korraldada, lepingu muutmine ei tähenda veel uut lepingut. Ait ütles, et linn ei loobi kaameraid erafirmalt rentides raha tuulde: ?Me ostame kaameraid osakaupa ning võime nad välja osta igal ajal ? see on linnavolikogu otsustada.?

Siiski nähtub Falcki gruppi kuuluva Alarmteci ? ESS Valvetehnika järglane ? 2002. aasta majandusaruandest, et juttu on ikkagi rentimisest ning makseperioodi lõppedes ei lähe kaamerad üle rentijale ehk linnale. 31. detsembri 2002 seisuga oli Alarmteci materiaalse vara, seal hulgas 22 kaamera jääkmaksumuseks vähem kui 1,6 miljonit krooni. 2003. aastal maksis Tallinn ainuüksi kaamerate rendi eest kaks korda rohkem ? üle 3,1 miljoni krooni.

Falck Balticsi kontserni kuuluva Alarmteci juht Priit Sarapuu ei soovinud täpsustada linnaga sõlmitud lepingu üksikasju, viidates tehingu konfidentsiaalsusele. Sarapuu lausus, et ei rendita ainult kaamereid, vaid kogu jälgimissüsteemi, mis tagab politseile pildi linnas toimuva kohta, ning samuti hooldatakse pidevalt kogu süsteemi.

DV palvel hindas 1994. aastast valvetehnika turul tegutseva Verrendi direktor Mihhail Zotov oma potentsiaalse müügipakkumuse maksumuseks Tallinnale (22 kaamerat koos paigaldusega) 1,1 miljonit krooni. 300 000 krooni eest saaks juurde osta ka nende aastase teeninduse.

Tallinna linnavalitsus peab tagantjärele kaamerate rendilepingut linnale ebasoodsaks ning loodab uuelt konkursilt tänavu sügisel paremat tulemust.

Tallinna linnavalitsuse meediaosakonna juhataja Toomas Raagi sõnul pole linn kunagi sõlminud lepingut videovalve kaamerate ostmiseks, 1998. aasta lepingu puhul oli tegemist teenuse osutamise lepinguga.

Sellele konfidentsiaalseks kuulutatud lepingule on vahepeal juurde tehtud kuus lisa, esimene muudatus pärineb 15. juulist 1999. Siis muudeti kallimaks teenuse maksumus, sest esialgsele 14 kaamerale lisandus kaheksa uut kaamerat. Samuti pikendati toona lepingu kehtivust 15. novembrini 2004. Lepingu preambula muutusega läks leping üle sihtasutusele Tallinna Korrakaitsefond, mida esindas Peeter Hillep.

Raag lausus, et 2002. aastal tegeles lepinguga linnavalitsuse sisekontroll, kes leidis, et lepingu lõppemine tänavu sügisel on ?kõigile suureks kergenduseks?. Raag lisas, et linn oleks saanud lepingut ennetähtaegselt lõpetada ainult kahel juhul ? kui teenuse osutamiseks vajalikud seadmed oleks osutunud kasutuskõlbmatuks ja teenuse osutaja poleks täitnud võetud kohustusi. Selliseid rikkumisi polnud.

Vastates küsimusele, kas linn plaanib veel tagantjärele rahaliselt ebasoodsa lepingu sõlmimise põhjuseid uurida, ütles Raag ?ei?, sest teenuse pakkuja valiti avaliku riigihanke korras. Tänavu maksab linn videovalve teenuse eest 4,86 miljonit krooni. Sügisel kuulutatakse teenuse ostmiseks välja uus riigihange.