Viilkatus annab paneelmajale uue näo

Artikkel

- Uudised
- 3. veebruar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viilkatus annab paneelmajale uue näo
Mõnikümmend aastat tagasi ehitatud paneelelamute lamekatused on tänaseks sageli ajahamba poolt juba nii puretud, et ei pea enam sooja ega sademeid ja vajavad seetõttu sagedast parandamist või väljavahetamist. Uue katuse planeerimisel kerkib küsimus, kas asendada lamekatus uue samasugusega või teha hoopis viilkatus ja ehitada välja katusekorterid. Oma plussid ja miinused on mõlemal variandil.
K-Kate OÜ projektijuht Peeter Eenlo selgitab, et näiteks üheksakorruselisele majale viilkatuse ehitamine on üsna kallis, lisaks on oht, et katus ühel hetkel suure tuulekoormuse tõttu pealt lendab. Selline katus ei pruugi kõrgetele paneelmajadele ka arhitektuuriliselt sobida. ?Viilkatus on kõrgematele majadele kuidagi ebaloomulik,? selgitab ta.
Lamekatuse ehitamist võiks ASi Pajusti Ehitus juhatuse liikme Kalev Kivioja sõnul kaaluda ka siis, kui maja on väga liigendatud või lai, sest sel juhul läheb viilkatuse ehitamine liiga kulukaks. ?Kui maja on 20 meetrit lai, siis tuleb katuse harja tõsta viis meetrit. Ja sel juhul läheb ehitamine juba kalliks,? räägib Kivioja.
Kuigi lamekatusele antakse tavaliselt 10aastane garantii, võib hea lamekatus Kivioja hinnangul kesta kuni 25 aastat. Viilkatus kestab heades tingimustes veel poole kauem.
Viilkatusealuste korterite väljaehitamisega võib korteriühistu suuremates linnades märkimisväärselt teenida.
ERI Kinnisvara hindamiskomisjoni juhi Andres Tederi sõnul pole paneelmajadele väiksemates kohtades mõtet lisakorrust ehitada, kuna kinnisvarahinnad on madalamad, küll on see mõttekas suuremate linnade puitasumites, näiteks Tallinnas Kalamajas. Tederi sõnul tasub lisakorrust ehitada siis, kui selle ehitushind jääb alla piirkonna uute korterite hinnale. ?Kui hind on samal tasemel, siis on neid raske müüa,? möönis ta.
?Kindlasti oleks katusekorterite ehitamisel rohkem väärtust ülemiste korterite elanikele, kes saaksid selle arvel oma elamispinda laiendada,? nentis Teder.
Kortermaja katusekattematerjali valik ulatub profiilplekist kivideni. Tüüpprojekti järgi tehtud paneelmaja viilkatus kaetakse tavaliselt profiilplekiga. Profiilplekist katuse ruutmeetri hind on Kivioja sõnul olenevalt ehitamise raskusastmest 800?1000 krooni, sellele lisanduvad projekteerimiskulud.
Tugeva konstruktsiooniga maja viilkatus on põhimõtteliselt võimalik katta ka kividega. Eenlo paneelmajale kivikatust siiski ei soovita, sest see on raske ja ei pruugi paneelelamuga kokku sobida. ?Soliidne materjal küll, aga kõrgele majale ei sobi,? leiab ta.
Viilkatuse võib katta ka katusekividest kergema betoonkiviga, mis meenutab eterniiti, ent ei sisalda tervisele ohtlikku asbesti.
Valik erinevate katusetüüpide ja materjalide vahel tuleks kehva lõpptulemuse vältimiseks jätta siiski arhitektidele.
Autor: Kristo Mäe
Hetkel kuum