Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põlvamaa kuulutati perspektiivituks
Hiljuti kuulutati välja tööstusliku infrastruktuuri arendamise toetus, mille eesmärk on siis läbi infrastruktuuri kohaliku ettevõtluse aktiivsuse suurendamine. Phare poolt 74 protsendi ulatuses rahastatav toetus pole küll teab mis suur, kõigest 30 miljonit krooni, kuid ka see väike toetus on tekitanud Põlvamaal omajagu ärevust.
Asi on selles, et toetuse andmisel on Eesti jagatud tinglikult 15 erinevaks linnaregiooniks, millest 11: Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Võru, Kuressaare, Paide, Haapsalu ja Valga on eeliskategoorias ja saavad taotluste hindamisel viis lisapunkti. Seega ei saa toetuste taotlemise lisapunkte Tallinn ning Põlva, Jõgeva ja Rapla maakondade linnaregioonid. Need, kes projekte on kirjutanud teavad suurepäraselt, et viis lisapunkti on ääretult oluline boonus.
Tallinna eelistuseta jätmine on selge, sest on ju toetus mõeldud kehva infrastruktuuriga piirkondadele, kuid Põlva, Jõgeva ja Rapla eelistuseta jätmine tekitab Põlvamaal ärevaid küsimusi. Asi on selles, et sellise jaotuse aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring, mille töögruppi juhatas soomlane Jussi S. Jauhiainen ning mis liigitab Põlva nõrga tööstusliku arengupotentsiaaliga regioonide hulka. Samas asuvad siin Põlva Piim, farmaatsiatööstus Nycomed Sefa, keskmisest haritum tööjõud jne. Kuid potentsiaali polevat!
Nüüd kardetaksegi Põlvamaal, et nii eelmainitud kui ka tulevased uuringud saavad aluseks ELi tõuke- ja struktuurifondide maakonnast möödasuunamiseks. Et selline saabki olema hiiliva haldusreformi jätk: rahad suunatakse suurtele keskustele ning Põlvale, Jõgevale ja Raplale jääb ainult suurlinnade magala staatus.
Autor: Sander Silm