Ohtlik majavamm hävitab hoone

Eva Tammelo 11. veebruar 2004, 00:00

Majaseened, s.h majavamm, hakkavad oma hävitustööd tegema enamasti vanades puitmajades. Elutegevuse käigus eritab seen ensüüme, mis lagundavad rakukesti ja söövad ära puidu koostisest tselluloosi. Puit kaotab oma mehaanilise vastupidavuse: põrand vajub läbi, sein ?ei kanna? ja tekivad praod.

Ehitustööde ja puidukahjurite tõrjega tegeleva OÜ H.M. Krismar juhatuse esimehe Margus Helisalu sõnul ei oska hoone valdajad ja omanikud tihtipeale vammikahjustust ära tunda. ?Arvatakse, et mingi hallitus on nurgas ja puhastatakse see ära või vahetatakse põrand välja. Hallitus ja vamm on täiesti erinevad asjad.?

Kui seenerünnak on avastatud, tuleb see peatada nii ruttu kui võimalik. Helisalu sõnul võib kahjustus soodsates tingimustes aastaga mitmekordistuda ja seen paari aastaga levida keldrist katuseni. ?On küllalt tavaline, et seen hävitab 3 aastaga näiteks 150×50 m3 põranda koos puittaladega,? võrdles ta.

Seenorganismide arenemine on kahjulik ka hoone elanikele: seente spooritolm on tugev allergeen. Tolm tekitab limaskestade ärritusi (köha, nohu, silma, nina- ja kurguhaigusi) ja kesknärvisüsteemi talituse häireid (väsimus, peavalu, jõuetus).

Vamm levib silmale nähtamatute eoste abil, mida leidub kõikjal õhus. Sobivasse keskkonda sattununa hakkab eos idanema. Nakatuvad ka puitmööbel ning mitmed puidust tehtavad materjalid, nagu paber ja tapeet. Seeneniidid võivad kasvada ka üle kivi või pleki, kuni leiavad uuesti puitu. Vamm suudab tungida läbi kiviseinagi.

Teine eeldus vammi arenguks on vesi. Arenedes kindlustab seen ennast veega ise: ühe kuupmeetri puidu lagundamisel eritab seen seda umbes 300 l, suutes märjaks teha ja nakatada kuiva puitu kuni 6 m raadiuses.

Margus Helisalu sõnul tungib vamm sageli majja ehitusvigade tõttu. ?Kokku hoitakse niiskusisolatsioonilt ja soojustuselt, aga niiskus on vammi parim sõber?.

Elutegevuse käigus tekitab vamm oblikhappeid. Kui majavamm ei saa kaltsiumi toodetud happe neutraliseerimiseks, hävitab ta end. Seetõttu on vammile vaja puidu naabruses olevat aluselist materjali, näiteks müürisegu, betooni, kipsi, kivi- või klaasvilla.

Kuna mitmete puiduseente kahjustus sarnaneb majavammi omaga, tuleb majavammi kahtluse korral lasta teha ekspertiis. Seda teevad Eesti Mükoloogia Uuringute Keskus ja TÜ Materjalide Uuringu Keskus ning kahjurite tõrjega tegelevad erafirmad. Ehitise mädanenud, tugevuse kaotanud puitosad ja krohv tuleb kõrvaldada ja põletada. Lagunenud puitu ei tohi panna ehitusmaterjalide lähedusse paremaid aegu ootama ega mujal kasutada.

Kivipinnad saab puhtaks kuumapuhuriga. Kui nakatunud puit oli pinnasega kokkupuutes (nt keldrites), tuleb ka pinnas 10?20 sentimeetri ulatuses välja vedada. Kahjustuskoldega piirnevad alad 1?2 m kaugusel tuleb hoolikalt puhastada, kuna seal võib esineda silmale nähtamatuid seeneniite.

Kui kemikaaliga immutamisest loobutakse, võib vamm uuesti arenema hakata ja tekitada uut väiksemat kollet, mida on raske avastada. Majavammi tõrjeks kasutatakse nii puidul kui müüritisel boori sisaldavat difusioonpreparaati (nt Boracol).

?Olen näinud, et vammist püütakse vabaneda puitu näiteks diislikütuse või kasutatud autoõliga immutades, aga see on vähetõhus. Rahvalikele vahenditele lootma jääda ei tasu,? rõhutas Helisalu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing