Kõige rohkem tööõnnetusi oli 2003. aastal puidu- ja mööblitööstuses, teatas tööinspektsioon.
Surma sai kaks töötajat ja 143 elasid üle raske tööõnnetuse. Kergeid tööõnnetusi oli puidu- ja mööblitööstuses 397. Samad tegevusalad olid kõige õnnetusrikkamad ka 2002. aastal, mil raskeid tööõnnetusi oli 141, kuid surmasaanud puudusid.
1000 töötaja kohta oli samuti kõige rohkem tööõnnetusi puidu- ja mööblitööstuses, kokku 27,4. Aasta varem oli see näitaja 26,8, seega tööõnnetused sagenesid.
Ohtlikkuselt teisel kohal oli mullu keemiatööstus, kus surma sai üks inimene, raskelt viga 24 ja kergemalt viga 113 töötajat. 1000 keemiatööstuses töötava inimese kohta juhtus tööõnnetusi 14,5. Aasta varem oli sama näitaja 13,2.
Kolmandale kohale jäi õnnetuste arvu poolest 1000 töötaja kohta toiduainetööstus, järgnesid mäetööstus, side ning võrdselt ehitus ja paberitööstus-trükindus.
Euroopa Liidus on õnnetusterohkeim ehitus, järgnevad põllumajandus ja metsandus ning transport ja laondus.
Seotud lood
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.