Toetus lihtsamalt kätte

Eesti saab ELi liikmesriigiks ajal, mil liidus on teoksil põllumajanduspoliitika reform, mille põhiideoloogia on liberaliseerimine, toetussüsteemide lihtsustamine ning muutuste järk-järguline elluviimine.

Eestis valitsevad hoiakud ja väärtushinnangud erinevad mitmes valdkonnas euroopalikest. Hämmastav on see, et mõnede mõjukate huvigruppide arusaamise kohaselt on ausa äri ja spekulatsiooni vahel piirid väga ähmased, kusjuures mõnedes huvigruppides peetakse ELi toetusi ekslikult sotsiaalabiks. Hinnangute kohaselt võimaldavad ELi toetused ka põllumajanduses saavutada võrreldes teiste majandussektoritega samaväärse sissetulekute taseme.

Taasiseseisvumise perioodil investeeriti põllumajandusse madala tasuvuse tõttu sisemajanduse kogutoodangu suhtes keskmiselt 2,5 korda vähem kui teistesse majandusharudesse. Põllumajanduse madal tulukus on põhjustatud põllumajandussaaduste hindade allasurumisest. Võrreldes hindadega, mis ei sisalda tootmis- ja ekspordisubsiidiume sõltuvalt toote liigist, on Eesti põllumajandussaaduste hinnatase 1,2?1,5 korda madalam. Kõige rohkem kannatasid väiketalud, kus elu ja tegevus toimus põhivarade vähenemise arvel. Nii vähenes 2002. aastal 40 ha talude suurusrühmas omakapital 22 400 krooni võrra. Kiratsevad ka keskmise suurusega ? 80 ha ? talud, kus 2002. a tehti investeeringuid ühe talu kohta keskmiselt 24 800 krooni.

Eesti seaduste järgi on kolme liiki toetusi: arengutoetused, tulutoetused ja turuhinnatoetused. ELi põllumajanduspoliitika põhimõtete järgi makstakse põllumajandusettevõtjatele, töötlemisega ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele lisaks sellele täiendavate kohustuste täitmisega seotud kompenseerivaid toetusi, samuti sekkumisostu, eraladustamise, ekspordi-, tarbimise ja töötlemistoetusi.

Arengutoetuste eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ja tootmise vastavusse viimine ELi nõuetega. Arengutoetusi antakse investeeringute toetamiseks põllumajandustootmisesse, põllumajandussaaduste töötlemisse ja turustamisse, maaettevõtluse mitmekesistamiseks, kohaliku initsiatiivi toetamiseks, maaparandusse, metsamajandusse, külade arendamiseks ning nõuande ja teabelevi arendamiseks.

Toetuse osatähtsus investeeringu mahust ettevõtluses on kuni 50% (taimekasvatusese kuni 40%) ja mittetulundusühingutele kuni 75%. Maksimaalne avaliku sektori toetus ühele ettevõtjale sõltuvalt valdkonnast on 1?4 mln krooni.

Arendustoetus makstakse ELi arendusrahast 75% ja Eesti riigieelarvest 25% riikliku arengukava (RAK) tingimuste kohaselt. Pärast liitumist vahetab RAK välja SAPARDi. Toetuse saamise eeldus on äriplaan ning majanduslik suutlikkus tagada projekti omafinantseerimine ettenähtud mahus.

Tulutoetuste eesmärk on tagada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase. ELi põllumajanduspoliitika põhimõtete järgi rakendatakse põllumajanduses erimeetodeid, mis võtavad arvesse põllumajandusliku tegevuse eripära, põllumajanduse sotsiaalseid, struktuurilisi ja looduslikke erinevusi.

Esiteks ? põllumajanduse põhivarade maksumus on suur (teraviljakombainid 2?3 miljonit krooni), kusjuures suur osa neist töötab aastas 1?1,5 kuud.

Teine, sotsiaalne ja struktuuriline erinevus seisneb väike- ja suurtalude võimaluste ja sissetulekute taseme vahes, mis on Eestis enam kui kolm korda. 2002. aastal oli netolisandväärtus ühetööjõuühiku kohta (palk + ettevõtjatulu) väiketaludes 25 400 krooni, suurtes taludes ja ettevõtetes 84 800 krooni.

Kolmas erinevus seisneb tootmise intensiivsuse piiramises keskkonna ja inimtervise huvides. Sisuliselt on seda liiki toetused ettevõtja tulude vähenemist kompenseerivad hüvitised ja euroopalikus tähenduses nn rohelised teenused, mida põllumehed ühiskonnale osutavad. Tulutoetusi (otsetoetusi) makstakse põllumajandustootjatele ühtse pindalatoetusena 381 kr/ha ja täiendavalt põllukultuuride (tera- ja kaunviljad, põldhein külvikorras) kasvatamise eest kuni 925 kr/ha.

Toetused on seotud kohustustega maa hooldamise suhtes ning ei ole seotud kohustusega anda kindlat toodangut. Tootja on vaba otsustama, mida on kasulik toota. 2004. aastal makstakse Eesti eelarvest lisaks sellele piimalehma kasvatamise toetust. Toetusi makstakse ELi tagatisrahast, millele lisandub makse Eesti eelarvest.

Kompenseerivate toetuste eesmärk on tasakaalustada ettevõtluse ja keskkonnakaitse vahelisi huvisid: soodustada keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite kasutamist, aidata loomakasvatusega tegelevatel taludel ja ettevõtetel viia sõnnikukäitlemine vastavusse keskkonnanõuetega ning tasakaalustada erinevates majandustingimustes olevate põllumajandustootjate võimalusi: soodustada ebasoodsates majandustingimustes olevatel ettevõtjatel põllumajandusmaa kasutamist ja aidata väiketaludel säilitada tegevuse jätkamist.

Autor: Ants Laansalu