Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aida tuleb Ameerikast
Eestis saab Rocca al Mare Onistari tennisekeskuses igal etendusel kuni 2000 vaatajat kaasa elada valiku ees seisvale Etioopia printsessile Aidale, kes võrdse andumusega armastab oma isamaad ning vaenujalal oleva Egiptuse riigi väejuhti Radamest.
Aida osas on kaks suurepärast sopranit ja erakordselt artistlikku näitlejat: Estonias varem leedi Macbethi ja Abigaille?ina publikut vaimustanud ?armantne ameeriklanna Cynthia Makris ja Marina ?agut? Peterburi Maria Teatrist.
Radamese osas kuuleb üht Moskva Suure Teatri juhtivat tenorit Roman Muravitskit.
Amnerise osas on hiljuti Carmenina furoori tekitanud Angelina ?vat?ka Ukraina rahvusooperist ja Peterburi Maria Teatri juhtiv metsosopran Marianna Tarassova, kellele Eesti publik hüüdis braavo kuu aega tagasi ERSO ooperigalal.
Külalissolistide kõrval esineb ooperis ligikaudu 200 oma inimest: rahvusooperi solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja balletitrupp.
Verdi sai oma ?Aida? eest suurima honorari, mida ooperi eest kunagi on makstud. Esimesele etendusele 1871. aastal Kairo ooperimajja osteti pileteid kulla eest. Kolm loo?i oli Egiptuse kuninga haaremi valduses. Esietendus oli enneolematu triumf.
Egiptusest pärit iidne lugu armastusest, ustavusest, vaprusest ja reetmisest on Verdil tegevustikult nõtke ja tõepärane muusikaline draama koos ?suurele ooperile? omaste arendatud ansamblite, ulatuslike massistseenide, pidulike rongkäikude, tantsude ja toretseva dekoratiivsusega.
Kuigi Estonias on ?Aidat? kolm korda lavastatud (1923, 1932 ja 1965), on nüüd võimalus mängida seda suurteost selle täies võimsuses ja hiilguses.
Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Arvo Volmer, kes on teinud suurejoonelise avatöö uuel ametikohal teatri loomingulise juhina. Lavastaja on Marianne Mörck Rootsist. Aastatuhandetetaguse vaaraode ajastu hõngu aitavad vaatajani tuua Malmö ooperi- ja muusikateatrist laenatud kostüümid ja dekoratsioonid.
Autor: Kersti Inno