Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kivirähki debüüt ooperi?anris
Elulised karakterid ja teemad ? armastuskolmnurk, suured unistused ja lootused, vanemate ja laste, kuid ka vanemate endi vahelised keerukad suhted, eestlaste viinalembus ? põimuvad selles kummaliste situatsioonidega. Pikantsust lisavad rääkiv koer ja alussärgi väel ringi tatsav Jeerum. Kõik kokku mõjub kentsakalt ja samas realistlikult, ühtaegu naljakalt, traagiliselt ja groteskselt. Kivirähkile omaselt on kogu sündmustik ja tekst vürtsitatud maalähedase huumori ja eestlasliku irooniaga.
Kõiki neid nüansse on helilooja püüdnud ka muusikasse viia, ilmestades tegelaskujusid oma motiividega. Seitsme solisti partiisid on toetamas suur orkester. Lühidalt sisust: Lembo ja Willy tahavad mõlemad kosida Liisut. Tüdrukule ja ema Lainele meeldib Willy, isa Vello aga eelistab Lembot, kellega on viinapitsi ja sakuska juures mõnus juttu puhuda. Oma sõna on öelda ka Koeral. Konflikti, mis läheneb traagilisele lõpule, kutsutakse lahendama Jeerum
Helilooja palvel kirjutas Kivirähk libreto ühe oma vana humoreski põhjal. Libretisti arvates pole selles loos oluline kosjaskäimine, vaid hoopis köögis istumine ja alussärgi väel viina joomine. Ja vaatama tasuks seda ooperit juba sellepärast minna, et tavaliselt midagi taolist ooperilaval ei näe.
Lavastaja Peeter Volkonski määratluses on tegemist traagilise farsiga. Ta ütleb enda jaoks olevat selle ooperi märksõna ?paratamatus?.
See on n-ö teise Eesti lugu, kuidas üks seltskond ei saa välja oma ringist, kuna koht, kus nad viibivad, ongi just niisuguseks loodud ja selle looja ei ole huvitatud, et nad sealt välja pääseksid.
Timo Steineri lühiooperit ?Kosjas? mängitakse koos üle-eelmisest hooajast mängukavas oleva René Eespere ?armantse lühiooperiga ?Gurmaanid?, mille libretist, lavastaja ja kunstnik on Ervin Õunapuu.
Autor: Kersti Inno