Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õppetund
Omajagu naljakas, aga nõks aega enne eurolaulu tänavust koduvooru hakkas levima trend, kus nii mõnedki kommentaatorid võtsid toonitada, et eurolaulu võistlus pole kommenteerimist ja arutelu väärt. Omamoodi kommentaar seegi. Paraku näitas viimane nädal, et polnud vist teist sündmust, mis lahkamiseks-vaagimiseks nii palju lehe-ja eetriruumi võttis kui just eurolaul.
Mõni aasta tagasi, kui Tallinnas kibekiire suurürituse korraldamise aeg oli, rahustas Juhan Paadam kirgi, et tegu on ju vaid ühe telesaatega. Vist mehel õigus, telesaade oligi see, mis tänavu enim kirgi küttis. Laulud tundusid teisejärgulised.
Uuendusena sisse toodud rahvahääletus pidi väidetavalt välistama selle, et kellelgi hiljem kobisemist oleks. Umbes nii nagu eelmisel aastal, kus pärast zürii valitud laulu haledat läbikukkumist kostis siit ja sealt mürgiseid märkusi - vaat rahva lemmik oleks paremini läbi löönud. Ei tea, reeglid olid siis teised.
Aga poleemikast ei päästnud ka rahvahääletus. Ei süvenenud eriti pikalt portaalikommentaaridesse, sestap ei oska hinnata, kui palju paksu pahameelt sealt välja paistis. Piisas sellestki ?karjuvast ülekohtust?, mis esikohast ilma jäänud laulumeistrite arvates pärast hääletustulemuste selgumist valitsema lõi. Ja loomulikult oli pind või palk kellegi teise silmas.
Nojah, ütles Paadam enne võistlust, et kõnede puhul mingeid piiranguid ei tehta ja kui raha on, võib igaüks anda oma 2,5krooniseid hääli, palju jaksab. Lasin minagi end üldisest hullusest kaasa tõmmata ja kükitasin need kuumad 5 minutit, EMT ühe kõrva ja Elion teise ääres. Ei miskit.
Kui siia patta panna veel korraldajate ähmis ja veider kiirreageerimine saate ajal, kus üks laul,millest tehnikaapsu tõttu sekund-paar musta auku kadus, kordamisele läks, võiks ehk kriilisemas meeles kogu ürituse aia taha läinuks kuulutada. Ent olgu pealegi.
Ma ei tea, mis seisus solvunute protestidega asi on, ent tõenäoliselt ei muutu midagi ja Türki sõidavad Tii-tüdrukud. Jääb siis pöialt hoida, et poolfinaalist läbi trügivad ja
Korraldajad ja tehniliste lahenduste pakkujad igatahes kogemuse võrra rikkamad. Aasta pärast paistab, mida tänavusest õppetunnust õpiti. Ja kas on kellelgi midagi kobisemist.