Börsiülevaade: Hansapanga Venemaal pangana tegutsemine on äärmiselt teoreetiline

Hansapanga Venemaal pangana tegutsemine on äärmiselt teoreetiline, kuigi ajakirjandus on kirjutanud sellest üsna kindlas kõneviisis.

Eilsel Hansapanga pressikonverentsil tuli küsimustele vastates välja, et teoreetiliselt võidakse Venemaale pank luua. Hansapank on Venemaal poolteist aastat otsinud võimalusi tegevuse laiendamiseks ning need on ka osaliselt realiseerunud transiidisektori rahastamise, seda eriti tsisternvagunite soetamise finantseerimise vormis.

Selleks, et Venemaal finantseerimistegevust arendada, ei pea ilmtingimata füüsiliselt Venemaal panka omama. See, et Hansapank suurendas Venemaa limiiti 50 mln dollari võrra 300 mln dollarile, ei tähenda veel seda, et pank hakkaks Venemaal jaepangana või ettevõtluspangana tegutsema.

Kuigi Venemaa vagunite finantseerimine on tulus tegevus, on ka seal hakanud teenistus mõnevõrra langema. Osalt seetõttu otsib pank lisaks teisi tegevusnishe Venemaaga seoses.

Mida aga Hansapank ütles, oli see, et Hansapanga suuromanik Swedbank ei hakkaks ilmselt oluliselt Hansapanga Venemaaga seotud plaane piirama, vaid pigem näeks meelsasti aktiivsust.

Kui vaadata Hansapanga laenude-hoiuste suhet, siis nõuaks teoreetiline Venemaa tegevussuunal järsk aktiivsuse tõstmine automaatselt raha kaasamist finantsturgudelt, kuna hoiusteturul on raha kaasamine kallim ja aeganõudvam. Sellega muutuks pank rahaturust sõltuvamaks.

Rääkides Hansapanga IV kvartali tulemustest, võiks välja tuua selle et aastataguse ajaga võrreldes kasvas puhaskasum vaid 0,3 protsenti, mis on äärmiselt madal kasv. Leedu sai pank erakorraliste kulude tõttu kahjumi. Pangagrupi bilansimaht ületas 100 mld krooni taseme, tõustes aastaga 22 protsenti. Kogu 2003 aasta kasum kasvas aastataguse ajaga võrreldes 9 protsenti, 2,05 mld kroonini. Panga tegevusmahtude kasv aitas kompenseerida puhta intressimarginaali järsku langust.