EL toob kaasa aktsiisid energiatoodetele

1. jaanuaril jõustunud Euroopa Liidu energiamaksustamise direktiiv maksustab aktsiisiga senisest enam energiatooteid ? vedelkütuste kõrval ka tahkeid kütuseid ja elektrienergiat. Samuti sätestab direktiiv senisest kõrgemad aktsiisi alammäärad energiatoodetele. Eestis tõstetakse ELiga liitumisel aktsiisimäärad ELis kuni 2004. a kehtinud miinimumtasemele.

ELiga liituvad riigid, sh Eesti, esitasid detsembris Euroopa Komisjonile (EK) taotluse üleminekuperioodide saamiseks enamikule energiatoodetele. Energiamaksustamise direktiivi muutmise eelnõu, mis koostati EK näpunäidete kohaselt, oli Eestile üldjoontes soodne.

Bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära tõstmiseks saime astmelise üleminekuperioodi aastani 2010. Järgmist aktsiisitõusu pole ilmselt enne 2008. a oodata. Vedelgaasi kasutamisel mootorikütusena võib Eesti ise otsustada, kas vabastada see aktsiisist või kohaldada alandatud määra, ja seetõttu pole vedelgaasile üleminekuaega vaja.

Soojuse tootmiseks kasutatavale põlevkivikütteõlile aktsiisi kehtestamiseks taotles Eesti järkjärgulist üleminekuperioodi aastani 2015. EK pakkus lisaaega aastani 2010, aastaks 2007 tuleb saavutada 50% miinimummäärast.

Soojuse tootmiseks kasutatava põlevkivi puhul taotles Eesti järkjärgulist üleminekut 2009?2015. EK pakkus täielikku maksuvabastust kuni 2009, 2011. a tuleb saavutada 50% miinimummäärast ja täielik miinimummäär aastaks 2013.

Kuna maagaasi tarbimine on Eestis olnud alla 15% primaarenergia kogutarbimisest, võib Eesti siin rakendada osalist või täielikku maksuvabastust. Eesti kavatseb soojuse tootmiseks kasutatava maagaasi aktsiisimäära viia direktiivis toodud alammäärani aastaks 2009.

Elektriaktsiisi kehtestamiseks taotles Eesti lisaaega aastani 2009. EK pakub Eestile elektriaktsiisi miinimummäära saavutamiseks aega aastani 2010. Seega pakutakse Eestile taotletust lühemat üleminekuperioodi ainult põlevkivile ja põlevkivikütteõlile. Põlevkivi puhul on EK oma argumentides lähtunud sellest, et elektri tootmiseks kasutatav põlevkivi on direktiivi kohaselt aktsiisist vabastatud. Eesti keskendub üleminekuajataotluses sooja tootmiseks kasutatava põlevkivi maksustamise probleemidele, viidates soojusteenuse hinna hüppelisele tõusule, mida aktsiisiga maksustamine endaga kaasa toob. See omakorda võib kaasa tuua põlevkivituru vähenemise, katlamajade ümberkujundamise mõne teise kütuse põhiseks. Põlevkivituru säilitamine on oluline Ida-Virumaa sotsiaalsete probleemide ennetamiseks, samuti võimaldab põlevkivi aktsiisisoodustus säilitada Eesti energiamajanduse sõltumatust imporditavatest energiatoodetest.

Põlevkivikütteõli üleminekuaja lühendamist on EK argumenteerinud vajadusega võrdsustada põlevkivikütteõli maksustamisel raske kütteõli ehk naftamasuudiga. EK meelest peaks põlevkivikütteõli olema maksustatud juba alates liitumisest. Üleminekuaeg laieneb ainult kodumajapidamiste tarbitud soojusele, kuna EK hinnangul on liikmesriikidel võimalus leevendada ettevõtete maksukoormust.

Direktiiv annab valitsusele võimaluse sõlmida ettevõtetega keskkonnakaitse eesmärgil lepinguid, millega võib muu hulgas alandada soojuse tootmiseks kasutatud energiatoodete maksumäära, kuid selline korraldus ei taga ettevõtetele mingit majanduslikku kergendust. Eesti on seisukohal, et soojuse tootmiseks kasutaval põlevkivil ja põlevkivikütteõlil peaks olema võrdse pikkusega üleminekuaeg, ja jätkab selle taotlemist.

Autor: Lauri Lelumees