Internetikasutus kasvab enim tööliste hulgas

Kristina Randver 17. veebruar 2004, 00:00

Nelja aasta eest oli internet vaid eriti aktiivsete ja uuendusmeelsete inimeste asi. 1999. aasta sügisel kasutas internetti 16 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast. Tänaseks on interneti kasutajaid kolm korda rohkem, täpsemalt 47%. Internetikasutuse kiire kasvu vedajad olid esialgu peamiselt noored ja kõrgharidusega inimesed. See tekitas kõige positiivse kõrval ka hirmu, et lisaks varanduslikule kihistumisele hakkab ühiskonda jagama veel digitaalne lõhe niinimetatud online-kogukonda kuuluvate ja sellest kõrvale jäävate ühiskonnakihtide vahel. Seetõttu on ka Eesti internetiseerimiseks asutatud sihtasutuse Vaata Maailma tähelepanu koondunud täiskasvanud ja seni internetti mittekasutavate inimeste järeleaitamisele. Seda mõtet kannab nii 2002. aasta kevadel käivitatud 100 000 täiskasvanu koolitamise projekt kui ka algatus luua interneti-punktid ettevõtete mittevalgekraedest töötajatele ehk oskus- ja lihttöölistele.

Täna arengut analüüsides võib öelda, et Eestil on õnnestunud liikuda soovitud suunas. Viimase kahe aasta jooksul on internetti kasutama õppinud 40 000 liht- ja oskustöölist, see tähendab koristajat, keevitajat, õmblejat või ehitajat, kelle igapäevane töö ei nõua enamasti interneti kasutamist. Interneti kasutajate osakaal selles sihtrühmas on pea kolmekordistunud: kui 2001. aastal oli internetti kasutanud 11%, siis 2003. aasta lõpuks juba 30% sellest sihtrühmast.

Mõnes mõttes on nende tee interneti juurde nõudnud rohkem oma panust ja motivatsiooni kui kõrgelt haritud valgekraedel ja kooliõpilastel, kelle töölaudadele on tööandjad-koolidirektorid arvutid muretsenud ja õpetuse korraldanud. Suur osa töölistest on interneti kasutamiseks pidanud endale ise koju arvuti muretsema. Igal teisel töölisest veebikasutajal on koju arvuti ostetud ja see ka internetti ühendatud. Perede sissetulekuid arvestades on see nende jaoks olnud kindlasti oluline investeering, mille teokssaamisele on kaasa aidanud ka järelmaksuvõimaluste avardumine.

Motivatsiooni kujundamisel on oluline osa kindlasti lastel. Lapsed on peredes sageli need, kelle pealekäimisel arvuti ja internetiühendus muretsetakse ning kelle abil teevad vanemad esimesed sammud virtuaalse maailma tundmaõppimisel. Lastega töölisperedes on internetiühendusega koduarvuteid 2,4 korda rohkem kui ilma lasteta peredes ja lapsevanemate seas on interneti kasutajaid 1,7 korda rohkem kui nende tööliste seas, kellel lapsi arvutikasutamist kannustamas pole.

Töölised kasutavad internetti peamiselt meelelahutuslikel eesmärkidel. Juhuslik surfamine on nende jaoks internetis levinuim tegevus. Niisama veebis ringirändamisele järgnevad konkreetse info otsimine, erinevate portaalide külastamine ja Eesti internetiväljaannete lugemine. Kolm peamist internetikeskkonda on nende jaoks Neti, Delfi ja Everyday. Nii nagu Eesti keskmine internetikasutaja, tarbivad ka rohkem kui pooled sinikraed interneti-panga teenuseid. Võrreldes valgekraede ja õpilaste-üliõpilastega kasutavad töölised seni suhtlemisvahendina oluliselt vähem e-posti. Kui aga internetikasutajate hulk ületab nende tutvusringkondades kriitilise massi ja koguneb piisavalt palju e-posti kasutajaid, aktiviseerub tõenäoliselt ka interneti suhtlusfunktsiooni kasutamine.

Sellele sihtrühmale internetiteenuseid arendades tuleks meeles pidada, et liht- ja oskustööliste seas on keskmisest enam 35?49aastaseid (45% töölistest), mitte-eestlasi (40%) ja mehi (61%). Seega peaks teismeliste meelelahutuse kõrval enam arendama ka vanematele huvipakkuvat ajaviidet. Panustada tasub venekeelse sisu arendamisele ja traditsiooniliselt mehelikele huvialadele (autod, sport jms). q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:37
    Otsi:

    Ava täpsem otsing