Jüri Käo on sekkuv omanik

NG Investeeringute osalusega firmade eelmise aasta käive oli 2,5 miljardit ja kasum 304 miljonit krooni. Nelja aasta eest turvarihmade tootja Norma müügist rootslastelt saadud 200 mln krooni võib tänaseks olla kasvanud viis korda ehk miljardi kroonini.

On tähelepanuvääriv, et kõik selle kontserni investeeringud on olnud tulusad. Käo ja ta meeskond on olnud rahakotiga õigel ajal õiges kohas.

Tallinna Kaubamaja kohta ütleb Käo, et selle erastajaks oli algul 17 ettevõttest koosnev

E Investeeringu Grupp. ?Kuidagi läks nii, et hakkasime vaikselt osalusi ära ostma, ehkki meil algul plaani suuromanikuks saada polnud,? räägib ta.

Samamoodi polnud endistel normakatel kunagi plaani jäätist tootma hakata. Ühel hetkel oli lihtsalt valida, kas kanda maha küllaltki suur laen või võtta ettevõte üle. Ehkki tollal oli naerjaid palju, pole toonastel investoritel nüüd midagi kahetseda, sest Balbiino käes on 40% Eesti turust ja eksport kasvab pidevalt.

Livikoga semmimine algas kinnisvarast. Nimelt omandas NG Investeeringud ettevõtte käest Mere puiesteel paiknevad Roseni majad. Ostu mindi tähistama koos Liviko juhi Udo Themasega. ?Tundsime muu hulgas huvi, kuidas kulgeb omanikevahetus. Tollal kuulus Liviko Ühispangale ja oli teada, et ostjaks on soomlased, kuid protsess venis ja me otsustasime pangale oma pakkumise teha,? meenutab Käo. Restoranilõunast tehingu vormistamiseni läks vähem kui kaks kuud. Liviko hakkas sealtpeale vahepeal kaotatud turgu tagasi võitma ja on täna 70 protsendiga kindel liider.

?Ka raudtee on tubli olnud,? leiab Käo. Vana veneaegse ettevõtte restruktureerimine on Norma meestele tuttav asi, kuid raudtee puhul oli inerts keskmisest suurem ning muutused võtsid rohkem aega. Käo väitel on Eesti Raudtee kordades efektiivsemaks läinud.

NG Investeeringud on aktiivne omanik, kes on ettevõttele väga lähedal ja osaleb juhtimises. ?Meil on tegevjuhtidega selline kokkulepe ja nad on seda aktsepteerinud, et me aktiivsed oleme,? lausub ta. Miks see hea on? ?Tegevjuht võib ebaõnnestumise korral minna järgmisse kohta kandideerima, omanikele jääb aga kätte varatu firma ja kaob hulk töökohti,? vastab seepeale Käo. NG Investeeringutel on eri firmade kaudu töötajaid ligi kaks tuhat. Omanikud on tegevjuhte ka välja vahetanud. ?Kui nõukogu ja juhi seisukohad on erinevad, lähevad teed lahku ja see on täiesti normaalne,? lausub ta. Käo sõnul ei sünni sellised otsused kunagi äkki, sest tegevjuhi vahetus on nii omanikele kui ka firmale suur õnnetus ja sellega venitatakse viimase hetkeni.

See aasta tuleb kontsernile suurte investeeringute aasta. Ainuüksi Tartu Kaubamaja uuendamine neelab veerand miljardit, kuid 100 miljonit kulub ka Tallinna Kaubamaja Viru Keskusse laienemise peale. Balbiino, Liviko ja Kitman rühivad Euroopa turule. Oma tegevust laiendavad Euroopa Liidu ootuses kõik NG Investeeringute tütarettevõtted.

Teise omaniku Andres Järvingu sõnul on kõik NG Investeeringute rahapaigutused tõepoolest õnneks läinud. Ka eelmise aasta hindab ta kordaläinuks. Omajagu aitab siin kaasa turuolukord ja Eesti majanduse üldine areng, lisab ta. Edukaim oli 2003. aasta Kaubamajale, mille kasum kasvas 50%. Balbiino ettevõtted andsid kasumis küll veidi järele, kuid siseturu osa suurenes 40 protsendini ja eksport kasvas mitu korda, mis on eriti hea näitaja, analüüsib Järving. Positiivsena märgib ta Liviko käibe kasvu ja turuosa suurendamist tiheda konkurentsi tingimustes, samuti kinnisvara korralikku tootlust. Kaubamajal võib see aasta tulla eelmisest keerulisem, sest kui seni oli seal rentnike järjekord, siis aprillist tuleb konkureerida Viru Keskusega.

Kõik neli NG Investeeringute omanikku kuuluvad kõigisse nõukogudesse ja otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Nõukogud käivad koos kord kuus, kuid iga esmaspäeva hommikul kogunevad Jüri Käo, Andres Järving, Indrek Vanaselja ja Enn Kunila Hobujaama 4 kuuendal korrusel asuvas kontoris nõu pidama. Ühe nelikuga koos töötanud tippjuhi sõnul, kes ei soovi oma nime avalikustada, on Käo rohkem strateegi, Kunila elluviija ja Järving finantsanalüütiku rollis, Vanaselja aga suhteliselt passiivne osanik. Sama anonüümse allika sõnul käitub Käo sageli põhimõttel, et eesmärk pühitseb abinõu ja on oma rikkuse suurendamise huvides valmis teised ohvriks tooma.

Juhtimisteadlane Tiit Elenurme sõnul on ettevõtete restruktureerimise ajal vaja kapitalisti tüüpi omanikke, kes hindavad projekte ja vajadusel paigutavad raha ümber, seistes ettevõttele suhteliselt lähedal. ?On mõistlik, kui iga nõukogu liige on oma ettevõtte probleemidest teadlik,? leiab ta.

Toomas Tamsar; Pärnu Konverentside juhataja, endine Kaubamaja juht:

Sel mehel on haaret. Tark ja kaval inimene. Juhina üsna jõuline.

Peep Aaviksoo; Tallinna abilinnapea, endine Norma juht:

Analüütilise mõtlemisega hea strateeg. Omal ajal ma ei mõistnud, miks peaks võtma Normast raha välja, et see jäätisetootmisse panna, aga see oli jumala õige otsus. Risk oli õigustatud. Ettenägelik juht, kelle mõningate vahendite üle eesmärkide saavutamisel võib küll diskuteerida.

Andres Järving; NG Investeeringud nõukogu liige, partner:

Hästi liberaalne juht. Teinekord tahaks, et oleks isegi kõvema käega. Koostöö temaga on pikaajaline ja mingeid üllatusi ei paku. Demokraatliku ja avatud juhtimisstiiliga.

Enn Kunila; NG Investeeringute nõukogu liige, partner:

Kõik otsused on koos läbi mõeldud ja konsensuslikult vastu võetud. Väga hea kuulaja. Oleme suutnud koos toimetada tülideta, ehkki vahel ka vaidleme.