Mitu koostööpartnerit aitab riske maandada

Rivo Sarapik 17. veebruar 2004, 00:00

Tallinna Kaubamaja logistikajuht Jüri Jakobson selgitas, et erinevate logistika valdkondade teenuste pakkujatega on firma üritanud järgida põhimõtet, et on üks põhitegija, kuid sellele lisaks alati olemas alternatiivid. ?Seda mitte koostööpartnerite pinge all hoidmise pärast, vaid eelkõige võimalike paremate lahenduste otsimiste eesmärgil ning võimalike riskide operatiivseks maandamiseks,? lisas Jakobson.

Näiteks välistranspordi osas on firmal üks koostööpartner, kes omab kuni 65% välisvedude mahtudest, kuid lisaks on olemas teine, kolmas ja neljas, kes siis kas veavad suundadel, milles suudavad paremat teenust pakkuda või siis kelle erinevate suundade teenust pisteliselt Kaubamaja katsetab, leidmaks veelgi paremaid lahendusi oma vajadustele. ?Kuid, kui koostöö sujub tõrgeteta, siis peame oluliseks ka omaltpoolt, et üritame säilitada kokkulepitud teenuste mahud,? lisas Jakobson.

Arvutite hulgimüügifirma GNT Eesti logistikajuht Annika Korjus rääkis, et firma kasutab peamiselt 13 logistikateenuse pakkujat. ?Nii on firma vajadused kõige paremini rahuldatud. Ideaalis võiks nende firmade arv olla väiksem, kahjuks aga ei leidu Eestis hetkel ühte teenuse pakkujat, kes kõikide meid huvitavate teenuste osutamisega meid rahuldaval viisil hakkama saaks,? lisas Korjus.

?Meie eesmärk on siiski pikaajaline ja stabiilne koostöö. Sellel eesmärgil vähendasime ka paar aastat tagasi oluliselt teenusepakkujate arvu, kellega igapäevaselt tegelesime,? lisas Jakobson. See annab ka koostööpartnerile võimaluse teenust ja hinnakujundust meie suunas vajadusel positiivselt muuta. Lisaks väheneb teenuse ostja oma töökoormus ning info liikumine kiireneb, kui detailid on eelnevalt täpselt kokkulepitud.

Kuna hetkel on logistikateenuste turul Eestis konkurents tihe, peaks Korjuse sõnul iga pakkuja lojaalsest kliendist kõvasti kinni hoidma. ?Kliendil tuleks aga siiski ennast logistikaturul toimuvaga kursis hoida, et mitte hiljem oma mugavusest ja laiskusest tulenevaid lisakulusid ise katta,? leidis ta.

Jakobson aga leiab, et vaatamata sellele, kui hea koostöö on olnud eelnevalt või millised eesmärgid seatakse tulevikuks, tuleb siiski alati valmis olla võimalike riskide maandamiseks. ?Et koostööpartner hakkaks oma positsiooni tulevikus ära kasutama, seda suures osas on võimalik juba koheselt läbi näha,? teadis Jakobson. ?Aga jäävad muud riskid, mis ei pruugi ka olla otseselt koostööpartnerist tingitud. Nendeks võivad olla kas allhankijad, inimsuhted, kiireloomulised ümberkorralduse vajadused, kus tuleb leida alternatiive vms.? Olles liiga tihedalt ühe koostööpartneriga seotud, võivad selliste muudatuste läbiviimised kaasa tuua liigseid pingeid ja arusaamatusi.

Kaubamaja on teinud riskide maandamiseks omaltpoolt selgeks kaks momenti. Esiteks ei visata ühtegi koostöö pakkumist ära. ?Need arhiveeritakse võimalike töövahenditena tulevikuks ning võimalusel proovitakse pakkumise vastavust tegelikkusele. Oleme üritanud vältida situatsiooni, kus kellegi kätte läheks enamus teenusepakett ja meil puudub alternatiiv,? lisas Jakobson. Teiseks on olemasoleva koostööpartneriga läbi räägitud tema tugevad ja nõrgad küljed ning ta on teadlik oma positsioonist ja alternatiivide olemasolust. ?Peame oluliseks võimalikult avatud koostööd, et niiöelda lahtiste kaartidega mängides ei saa tekkida üksteisest vääriti mõistmist,? selgitas Jakobson.

Nii toimib ka GNT Eesti. ?Teenuse ostjal võiks olla tagataskus ka alternatiivseid variante teiste pakkujate näol,? selgitas Korjus.

Jakobson lisas, et teenusepakkuja valiku juures on olulised pakutava teenuse sobivus firma vajadustele, teenuse kvaliteet; kokkulepitust kinnipidamine, paindlikkus ja profesionaalsus. Need on põhikriteeriumid koostööpartneri valikul. ?Lisaks ka muidugi hind, kuid paljus sõltub see eelnevatest asjaoludest ning see on element, milles on alati võimalik ka kokkulepetele jõuda,? lisas Jakobson.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:12
Otsi:

Ava täpsem otsing