ELi abi ettevõtjale lükkub osaliselt edasi

Praegu ei saa ettevõtjad isegi raha taotlemiseks avaldusi esitada, selleks tuleb oodata olenevalt tegutsemisvaldkonnast märtsi keskpaigani või kuni suveni. Selleks ajaks saadakse ühele poole rakendusasutuste akrediteerimise ja raha jagamist reguleerivate määrustega.

Eestis seni jagatud eurorahade, nagu näiteks Phare ja Sapard, jaoks kehtinud paberimajandus struktuurifondide rikkuste jaotamiseks ei kõlba. Rahvakeeli tõukefondide kassaluukide avamine venib vaatamata sellele, et fondide raha ? 2006. aastani 5,8 miljardit krooni ? on euroliidu poolt Eestile kasutamiseks mõeldud juba tänavuse aasta algusest ja sellekohane seaduski jõustus jaanuaris.

Sellel aastal ligi 800 miljonit krooni tõukefondide raha ettevõtlusesse suunama seatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kommunikatsioonijuht Edith Kiilmaa kirjeldab, et inimestel on projektid valmis kirjutatud, aga EASil on eelmisel aastal jagatud raha otsa lõppenud ja nüüd oodatakse fondide avanemist. ?EASis projekte füüsilisel kujul ei ole, lihtsalt on helistatud ja huvi tuntud, et ?meil on projektid juba valmis, millal võib uuesti esitama hakata?,? vahendas ta.

Auku teadus- ja arendustegevuse programmide rahastamises ennustas ka majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja kt Merike Kompus - van der Hoeven. Seni on raha tulnud muudest vahenditest, sel aastal jäid projektid aga tõukefondide raha ootama. ?Tõenäoliselt kuu või paar jääb rahastamine seisma. Kõik sõltub sellest, millal me jõuame määrusi jõustada,? selgitas Kompus - van der Hoeven. Selleks, et näiteks EAS saaks hakata tõukefondide raha jagama, tuleb majandusministeeriumil kehtestada 15 määrust.

Täielikku kindlust sellel aastal rakendust leidvate rahade osas ei õhku ka teedeehitust kureerivate ametnike jutust.

Majandusministeeriumi struktuurivahendite talituse juhataja Tõnis Laks rääkis, et teetöödele aastatel 2004?2006 struktuurifondidest ette nähtud 418 miljonit krooni planeeriti esialgu kulutada igal aastal võrdsete kolmandike kaupa.

?Täpsemalt on seda aga võimatu öelda, sest kogu bürokraatia valmissaamine võtab aega,? lausus ta. ?Kuni aga paberid pole korras, ei saa ka hankeid välja kuulutada.? Struktuurifondide raha põllumajandusse suunavad ametid jõuavad valmisolekuni alles suvel.

Ametnikud ise lohutavad ennast struktuurifondide valemiga N+2: kui konkreetsele aastale planeeritud summat ära ei kasutata, on kulutusi võimalik näidata veel järgmise kahe aasta jooksul. ?Ega keegi meilt seda summat kohe ära ei võta,? selgitas rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juht Kadri Reinthal.

Tema sõnul on ametnikud isegi suhteliselt kärmelt tegutsenud. ?Me räägime raha kasutamisel viiest aastast, akrediteeringute ja määruste väljastamisel on meil aga iga nädal tähtis. Esimesel poolaasal peaks enamik rakendusüksusi saama täieliku valmisoleku,? lausus Reinthal.

Kõige tähtsam tõotab Reinthali sõnul tulla aga märtsi teine nädal, kus suur hulk määrusi on saanud ministri käe alla ja EAS võib esimese pääsukesena hakata taotlusi vastu võtma. Reinthali sõnul on raske öelda, kas tänavuseks ette nähtud 1,7 miljoni krooni planeerimisel arvestati ette fondide avanemisega alles mitu kuud pärast aastavahetust. Iga ministeerium tegi eelarve vastavalt hinnangutele oma valmisoleku kohta, lisas ta. Teisalt on ka loomulik, et käivitamisaastal on kasutatavad summad väiksemad ning tipp saavutatakse 2006.?2007. aastal, märkis ta.

Reinthali sõnul polnud aga eriti võimalusi, kuidas oleks saanud tõukefondide vahendeid varem avada. Rahandusministeerium peab tagama raha jagamises täieliku kooskõla, volituse selleks annab seadus, seadus hakkas kehtima jaanuaris, seaduse vastuvõtmiseks tuli aga ära oodata rahvahääletuse tulemus septembris, loetles Reinthal sõlmi bürokraatia ahelas.

EAS pidas aeglust lausa loomulikuks. ?Avaliku sektori dünaamika on kõikjal maailmas spetsiifiline ja asjad ei käi enamasti nii kiiresti kui erasektoris,? rääkis Edith Kiilmaa.

Merike Kompus - van der Hoeven seevastu lausus, et parema planeerimisega oleks võinud rahastamisaukude teket vältida. ?Reageerimise aeg pärast seaduse vastuvõtmist määruste tegemiseks jäi lühikeseks. Seaduse osad, mida peame määruste koostamisel arvestama, valmisid suhteliselt hilja,? märkis ta. 14. septembri euroreferendumi tulemuse mitte teadmist tõsiselt võetavaks takistuseks tema sõnul pidada ei saa.

?See on tuttav vabandus, et kuni Riigikogu pole seadust vastu võtnud ja see pole jõustunud, istume, käed rüpes, ja ootame. Tegelikult oleks saanud eeltööd varem alustada küll,? ütles Riigikogu liige Kalle Jürgenson. Jürgensoni sõnul on hakanud kasutamata eurorahad lumepallina kuhjuma, saades alguse juba eelmisel aastal teedeehituse summade edasilükkumisest.

?See on pehmelt öeldes lubamatu,? märkis ta. ?Nendes asjades ei sõltu kahjuks kõik meie tegemistest, sest vastas on ka Euroopa Liidu bürokraatia. Kuid enne teiste süüdistamist on meil põhjust enda juures toimuv kriitiliselt üle vaadata,? lausus Jürgenson.

Turu-uuringute jaoks EASist 100 000kroonise toetuse saamiseks kolmveerand aastat kulutanud ASi E-Arsenal juht Jüri Tümanok ütles, et ettevõtjate jaoks on eurorahadega venitamine suurem katastroof kui rahastamisest keeldumine.

?Kõigepealt oli vaja otsustada, siis täpsustada, siis jälle otsustada,? kirjeldas Tümanok enamiku eelmisest aastast võtnud rahataotluse venimist. ?Siis tagatipuks ei saanud ma olla lepinguga nõus ? ma ei saanud alla kirjutada paberile, mille puhul ma ei suuda nõukogule ära seletada, miks ma nii palju põhjendamatuid kohustusi võtan ehk miks kohustun 100 000 krooni saamiseks avaldama igasugust ettevõtet puudutavat informatsiooni kümne aasta jooksul.? Tümanok tunnistas, et lõpuks saadi EASiga kokkuleppele ja kui märtsis turu-uuringute tulemus positiivseks osutub, on mõttes ka edasiste projektide jaoks raha taotleda.

Üks asi sai tal aga euroraha konkursil selgeks: ?Selline kummi venitamine on ettevõtja jaoks täielik katastroof, hullem kui eitav vastus!? Negatiivse vastuse puhul saab ettevõtja kohe oma tegevuskava muuta, teadmatus teeb aga hullemat kahju. ?Raha saab ikka juurde, aga aega ei saa, see on ettevõtjale eluliselt tähtis,? lausus ta.

Ärimaailmale on Tümanoki sõnul täiesti absurdne väita, et kui sel aastal ettenähtud raha ei kulutata, küll siis järgmine aasta teeme topelt. ?Eks kõik teevad ka, kui olud sunnivad, kuid tegelikult on ühel perioodil ettevõtluse toe äravõtmisel või edasilükkamisel täiesti mõõtmatud kahjud. Seda ei suuda keegi kokku lugeda,? märkis ta.